Direktorist tehti fotorobot!

Kolmapäeval, 27. jaanuaril külastas meie kooli algklasse Politseimuuseum, kust olid kohale tulnud kaks politseinikku, kes tutvustasid lastele erinevaid politsei kaitse- ning töövahendeid. Samuti said lapsed ka ise tunda olukorda, mida tajub purjus ning narkouimas inimene, kuna selleks olid politseinikel kaasas vastavad prillid, mida lapsed kõik proovida said ning mis tundus neile väga meeldivat. Kahte tundi mahtus ära veel igasuguseid erinevaid tegevusi, nagu seda oli sõrmejälgede andmine, pealtkuulamisseadmete katsetamine, politseiriiete selga proovimine. Samuti said lapsed läbi teha märuli, kus ühed pidid kaitsma endid koos varustusega ning teised neid ründama. Hakkama saadi hästi ning ülemeelikuks ei läinud keegi. Kõige lõpetuseks nägid lapsed, kuidas politsei kasutab tundmatu isiku või kurjategija tuvastamiseks fotorobotit ning ka nemad üheskoos said kujundada meie kooli direktori nägu. Ülesanne kippus raskeks, kuna kõik õpilased polnud sugugi ühte meelt. Pärast pikka üritust ning mängimist said lapsed politseinikelt veel pulgakommi, et enda suu magusaks teha ning siis koolipäevaga jätkata.

Fotograaf: KirkeP

Fotograaf: KirkeP

Fotograaf: KirkeP

Artikli autor: KaidiR

Kõiki pilte saate näha siit: http://public.fotki.com/KirkePentsa/politseimuuseum-lil/

Abituriendid jagavad nõuandeid!

Meie kooli 12. klassidel on nüüdseks juba uurimistööde kaitsmine läbi ning nemad saavad mõnusalt puhata ning koolitöödega edasi minna, meediatiim uuris abiturientidelt, kuidas neil uurimistöö ning selle kaitsmisega läks ning mida nad meile edaspidiseks soovitavad.

KARL: „Jäin rahule, oleksin võinud oma praktilist tööd, milleks oli film, paremini teha. Kui ei soovi juunis kaitsta, siis võta end kokku ning püsi graafikus, mille sa esimeseks kollokviumiks koostad. Kartsin, et saan teema, mis on minu jaoks ebaatraktiivne, kuid õnneks oli mul kiire arvuti ja kiired näpud ning sain selle, mida soovisin. Teema ja juhendajaga väga rahul.”

ASTRID: „Tulemus oli väga positiivne (95punkti). Uurimistöö kujunes huvitavaks, kuigi motivatsiooni oleks võinud rohkem olla. Soovitan hakata kohe oma uurimistööga peale ning suveks suurem osa ära teha, sest suvel enamasti ei viitsita, ning siis jääksid sügiseks ainult parandused. Kartsin  kaitsmist, mis tegelikult ei olnudki nii hull. Teemaga jäin rahule ning ka juhendajaga.”

CÄROL: „Kogusin 97punkti ja jäin oma tulemusega rahule. Paremini oleks võinud minna retsensentidega, kuna arvan, et need 3 punkti läksid mõttetute asjade pealt maha, mida ei oleks pidanud vigadeks lugema. Retsensent hindas mind väga rangelt, kuid samas kirjutas ise kirjavigadega. Juhendajaga jäin väga rahule, ta aitas mul allikaid otsida ning oli palju toeks, kuna suurem osa materjalist tuli tõlkida eesti keelde, siis see oli ka väga arendav.”

ANNEGRET: „Jäin nii tööga kui ka  oma punktidega rahule, kõik sujus, kuid vahel jätsin asjad viimasele minutile. Teistele soovitan, et püsige graafikus, kuna pärast on raske järjele uuesti saada. Kartsin, et jään hätta, kuna pole enne nii mahukat tööd koostanud. Algul ei jäänud teemaga rahule, kuid leidsin palju huvitavat ja arendavat materjali.”

OLIVER: „Ei jäänud rahule, kuna jäi üks punkt hindest 5 puudu. Oma laiskuse pärast ei saanud kollokviumidel alati maksimumpunkte. Tee võimalikult palju enne suve ära, kui tekib küsimusi, siis küsi kohe abi. Ei kartnud väga midagi, algul küll räägiti, et see on raske, aga see kõigest kättevõtmise asi. Teema oli jama, kuna teooriat tuli 15 lk, kui teistel tuli enamasti 5 lk. Juhendaja oleks võinud toetavam olla.”

ANITA: „Sisu ja hindega jäin rahule, kuid kaitsmine oleks võinud paremini minna. Pidage kollokviumide aegadest kinni ning tehke võimalikult palju enne suve ära. Refereerimine ja viitamine kindlasti paika, muidu võib jama tulla. Kui saad teema, mida soovisid, siis polegi vaja karta, ole enesekindel. Juhendajaga olin rahul, kuna tema on ka minu lemmikõpetaja ning koostöö sujus.”

KRISTINA: „Jäin tulemusega rahule, sain 97 punkti, ei oska öelda, mis oleks võinud paremini minna. Kindlasti vaadake tühikud ja kirjavead üle! Algul kartsin, et saan vähe punkte, siis juba kaitsmise pärast, aga kõik sujus suurepäraselt. Olen väga rahul teemaga ja juhendajatega, sest sain oodatust parema tulemuse, kuna koostöö sujus väga hästi.”

WILLIAM: „ Ei jäänud rahule, kuna olid ka anonüümsed retsenseerijad, siis ei saanud ka küsida, mis läks valesti. Teemade valimine oleks võinud paremini sujuda, kuna koolipoolne süsteem oli täiesti vigane. Kui püsid graafikus, siis polegi uurimistöö tegelikult nii raske. Kartsin kaitsmist, aga see oli lõppkokkuvõttes väga lihtne. Kuna ma sain teema täiesti ise valida, erinevalt teistest, siis jäin väga rahule, samuti ka määratud juhendajaga.”

ANNA-MARIA: „Mina jäin tulemustega täitsa rahule, kuigi liiga hilja avastasin, et mul siiski polnud metoodika osa täielik ning mõned graafikud läksid natuke valesti oma hooletuse tõttu. Kindlasti tuleks vaadata oma töö mitu korda üle ning lasta mõnel kaasõpilasel ka seda lugeda. Käima peaks  kollokviumitel ning sealt kõikvõimalikud punktid ära teenima, pärast oleks kurb, kui ainult kollokviumi tõttu üks punkt hindest viis puudu. Kuna pole just kõige osavam sõnasepp, siis just kartsingi, et minu tekstist ei saada aru, kuid õnneks selle sõnastamisel aitas mind juhendaja ning kõik läks hästi. Kõige rohkem tõi pingeid muidugi kaitsmine, aga kõik kujunes hästi, isegi komisjon naeris vahepeal, mis aitas maandada pingelist õhkkonda. Mu valitud teema mulle väga meeldis. Juhendajaga sain ka rahule jääda, alati sain oma keerulistele küsimustele vastused.”

KEIDI-RIIN: „Jäin väga rahule oma uurimistöö tulemusega- 100 punktist ning I astme diplomist enam paremini minna ei saaks. Kõik läks nii, nagu lootsin. Soovitan järgmistel uurimistöö tegijatel hoolega pidada kinni kuupäevadest, teha kõik ülesanded õigeks ajaks ära, et pärast oleks lihtsam. Kollokviumid võivad tunduda väga igavad ja pikad, kuid üldpildis omavad suurt rolli uurimistöö edenemises. Kartsin uurimistööga kõige enam kaitsmist. Enne kaitsmist olin väga närvis, kuid tegelikult koosneb kaitsmiskomisjon ainult meie kooli õpetajatest, seega ei tasu hirmu tunda. Jäin teemaga rahule, sest sain kasulik olla koolile (teema: "Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi direktorite elulood") ning meie koolis pole varem tehtud sellist uurimistööd, mida teevad kaks õpilast korraga (12.r klassi õpilane Naatan Seeba tegi töö praktilise osa). Oma juhendaja õpetaja Irene Artmaga jäin väga rahule, ilma temata ma ei oleks kindlasti 100 punkti saanud. Suureks abiks oli ka õpetaja Vilve Lepik.”

Aitäh 12ndikele, et nad leidsid aega!

Artikli kirjutas: KeithJ

Üks tund nädalas kehalist vähemaks- suusatunnid alaku!

Oleme käinud koolis juba kaks nädalat ning selle ajaga on kõvasti lund maha tulnud. Kindlasti teeb lumi nii mõnelegi hea tuju: saab nautida talverõõme nagu näiteks lumememme ehitamine, kelgutamine ja suusatamine. Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis on tavaks, et iga talv panevad õpilased end suusatamises ning uisutamises proovile ning saavad selle eest ka hinde. Eesmärgiks pole mitte ainult hinne, vaid ka see, et õpilased veedaksid rohkem aega värskes õhus ning liigutaksid end, mitte ei töötaks ainult siseruumides. Juba eelmisel nädalal muutus tunniplaan seoses sellega, et paar kehalise tundi jäi välja ning nüüd tuleb õpilastel hakata käima peale tunde uisutamas ning suusatamas. Kindlasti on see hea uudis neile, kellele talisport meeldib, kuid kellele see tegevus eriti ei istu, siis pole midagi teha, kannatame koos ära, kuna seda talve pole enam kauaks ning pigem on mõttekas seda nautida! 

Artikli autor: KaidiR

Avalda arvamust kooli rahulolust või rahulolematusest

Õpilased, kes pole aastaid koolielu ning ka mainega rahul olnud, nüüd on teie võimalus seda kõike muuta! Kooli juhtkond koostas kõikide õpilaste jaoks päris pika ning mahuka küsitluse, kus uuritakse, mida õpilased sooviksid muuta koolielu juures. Selles küsitluses saavad õpilased vabalt väljendada oma arvamust kooli kohta ning samas jääda täiesti anonüümseks. Küsimused on näiteks koolitoidu, koormuse, õpetajate ning õpilaste suhete ning paljude muude asjade kohta. Kõikidel, kellel on oma arvamus ning kes tahaksid seda jagades muuta koolielu paremaks, minge ja täitke kiiremas korras ekoolis olev küsitlus ära.

Artikli autor: KaidiR

Vana traditsioon ärkab taas ellu

Kuna sel aastal on meie koolis teistsugune korraldus ehk ära jäävad traditsioonilised üritused ning iga kuu panustatakse hoopis erinevatele väärtustele, siis ootab ka veebruaris ees uutmoodi üritus. Meie aktiivsetel gümnasistidel on plaan korraldada veebruari algul koolis üks tore tantsuline üritus. Seetõttu tegin korraldajatega intervjuu, et saada teada, mida üritus endast kujutab, ning arvan, et ka kaasõpilased sooviksid seda teada. On väga tore, et meie kooli õpilastele meeldib üritusi korraldada ning teha seda erinevas võtmes. Loodan, et tuleb tore õhtupoolik ning ka osavõtt on rohke.

Artikli kirjutas: KeithJ

Algklassidele meeldib võimelda!

Reedel, 22. jaanuaril oli meie kooli algklassidel üks väga põnev koolipäev. Kolmanda ning neljanda tunni ajal toimus võimlas algklasside võimlemistund, kus erinevad klassid said esineda oma võimlemis- ning ka püramiidide kavadega. Kõik lapsed olid üritusest väga vaimustuses ning valmis osalema. Kolmanda tunni ajal esitasid oma kavu erinevad klassid esimesest neljandani, kuid ei puudunud ka 7.c klassi tantsutüdrukud, kes tegid vägeva tantsukava. Tunni tipphetkeks osutus muidugi see, kui zürii valis välja püramiidide kavadest kõige paremad ning premeeris neid väikese kingitusega. Kolmanda koha sai 4.b, teise koha 4.c,  ning esimeseks tuli võidukas 4.a. Kolmandasse tundi mahtus ära veel huvitavaid tegevusi nagu näiteks hularõngaste kavad ning 2.b naljakava. Tunni lõpetas Polina oma imelise võimlemiskavaga. Neljanda tunni ajal olid võimlas ainult 1.-2. klassi õpilased, keda ootas samuti ees huvitav võimlemistund. Lastele olid antud õhupallid ning lapsed olid kõik ritta jaotatud ning üleval tribüünide peal näitas õpetaja neile erinevaid harjutusi ette, mida lapsed pidid järgi tegema. Harjutuste seas oli nii kordinatsiooni kui ka tähelepanu nõudvaid harjutusi. Lõpuks said lapsed võimlas ringi joosta ning õhupallidega mängida, mis tundus neile vägagi meeldivat.

Fotograaf: GerliK

Fotograaf: GerliK

Artikli autor: KaidiR

Kõike pilte saab näha siit: http://public.fotki.com/gerlikaselaid/my-first-album/

Kuidas talvel riietuda? Nõu annab veebel Pütsep

 Tänavune talv on olnud siiamaani väga külm. Läksime meediatiimiga veebel Kristjan Pütsepa juurde, kes on Kaitseliidu Tallinna maleva Lõuna Üksik-kompanii pealik ja LaKo jalaväerühma rühmavanem ning tegime temaga intervjuu, kus uurisime, kuidas peaks talvel riietuma.
 Veebel Kristjan Pütsep rääkis, et talvel on oluline enda jaoks saavutada soe olemine ning see, et tuul läbi ei tõmbaks. Selle jaoks kasutatakse kolmekihilist riietumist, millest esimene on soeriie ehk soe särk ja püksid, millest ei puudu ka soepesu või siis naiste õhukesed sukad, millega ei pruugi küll mugav olla, selle peale sobib hästi villane kampsun või soe pusa ning kõige lõpuks tuule- ja vihmakindel jakk. Kindlasti ei tohiks koolis väga soojalt riides olla, kuna muidu keha temperatuur läheb kõrgeks ja hakkab higistama, ning pärast, kui minnakse õue, toimub jahtumine ning võibki jääda haigeks.  Kindlasti tuleks vaeva näha oma riietumisega ning alati vaadata, et olemas oleks kõik kolm kihti riideid. Materjalidest soovitab veebel Pütsep kõige rohkem puuvilla või villa, kuna need hoiavad kõige rohkem soojust ning seda ka märjana. Talvesaabaste jaoks soovitab ta panna eraldi tallad, mis on siis ka villased või vildist, mis peletavad külma eemale. Kindlasti ei tohiks puududa ka villased sokid. Mütsi kandmist peab Kristjan Pütsep väga oluliseks just seetõttu, et peast läheb kuni 75% soojust välja, ka sall on oluline vahend soojuse hoidmiseks kuna salliga saab reguleerida soojust kaela ümbruses, kuid samas peaks kopsude juures alati soe olema ning jope ei tohiks lahti olla. Sõrmkindaid soovitab kanda kahekordselt, labakindad aga hoiavad ise enda soojust, kuna käed on seal koos, ning juba seetõttu on seal soojem.

Fotograaf: KirkeP

Artikli autor: KaidiR

Fotograaf: KirkeP

Talvevaheaeg on täis seiklusi!

 Pikk vaheaeg on läbi ning on alanud kooliaasta kõige pikem veerand. Talvevaheaeg on paljude jaoks selline aeg, kus ollakse perega koos ning veedetakse meelsasti aega kas siis kodu- või välismaal. Kaks üheteistkümnenda klassi tüdrukut veetsid seekordse aastavahetuse välismaal, Annabel puhkas soojas Tais ning mina, Keith käisin mägises ning veidi külmemas Norras. Jäin reisiga väga rahule: oli huvitav seigelda mägedes ning sealne kultuur meeldis mulle samuti. Inimesed tulevad vastu ning tervitavad, ka võõraid, kõik on rõõmsad ning ei näita oma negatiivsust ja kurbust avalikult välja. Loodus on samuti imeline, kindlasti tahan suvel sinna tagasi minna, sest nii palju jäi nägemata ja tegemata. Kuna mu õde elab hetkel seal, siis pole ka öömajaga probleeme. 

 Kümnendik Liisa käis suusareisil, kes kommenteerib oma sõitu järgmiselt: "26.detsembril algas minul tõeline vaheaeg. Me otsustasime perekonnaga minna Åresse, et veeta seal üks sportlik nädal ning võtta ka uus aasta vastu välisriigis. Åre asub Stockholmist u 600 km põhja poole, üsna Norra piiri ääres. Ilmaga meil tegelikult väga vedas, kraadiklaas oli pidevalt -5 kraadi läheduses ning oli suusatamiseks täpselt paras. Reisiga jäin ma väga rahule kui välja arvata mõned viperused. Kindlasti soovitan ma kõigil suusasõpradel seda kuurorti külastada, kuna maja rent on üsna odav ning sobiva nõlva leiab endale igaüks. Oli üks meeldejääv suusapuhkus vahva seltskonnaga. Ma läheks sinna kindlasti tagasi ning tahan ette võtta ka uusi avastamisi ja seiklusi kuskil veel suuremates mägedes."

 Kõigi reisid kujunesid mõnusaks puhkuseks ning sai enne kooli aeg maha võetud. Kindlasti oli meie koolis teisigi õpilasi, kes käisid puhkamas, kas siis suusareisil või päikest võtmas. Paljud nautisid ka Eesti talvemõnusid, sest kauaoodatud lumi tuli lõpuks maha. Loodan, et kõik puhkasid ilusti välja ning on uueks veerandiks valmis!

Norra, Keith

Norra, Keith

Tai, Annabel

Tai, Annabel

Tai, Annabel

Norra, Keith

Rootsi, Liisa, tema video: https://youtu.be/_Nl29pRjBKI

Artikli autor: KeithJ

Lilleküla soojust ei murra ükski torustik!

Head esimest koolipäeva! Kõik, kes täna ilusti kooli jõudsid, võisid tunda algul, et kooli õhk on tavapärasest külmem. Põhjus oli selles, et Lilleküla piirkonnas oli olnud soojustorustiku kompensaatori leke, mis ei võimaldanud kooli kütta. Parandustööd tehti ära 10. jaanuaril. Tunnid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis õnneks ära ei jäänud, kuna klassiruumid suudeti esmaspäevaks piisavalt soojaks saada ning seda tõestasid meie kallid rühmakaaslased, kes tegid kindlaks, et nii võimlas, kui ka klassiruumis on väga soe. Vastavalt tervisenõuetele peab tunnid ära jätma siis, kui õhutemperatuur võimlas on vähem kui 18 kraadi ja õpperuumides vähem kui 19 kraadi. Ning need hilised ärkajad, kes arvasid, et täna kooli ei pea tulema, eksisid.

Fotograaf: KirkeP

Fotograaf: KirkeP

                                                                       

Artikli autor: KaidiR

Aastaga -28 kilo!

Tahaksin jagada teiega oma lugu, mis sai alguse 2015 aasta alguses. Ma olin siis 16 aastane ning minu kehakaal oli väga suur. Kehakaalule mõjusid kindlasti ka minu igapäevased ravimid. Olin ka varem proovinud kaalu langetada, kuid nii hull polnud asi kunagi olnud, otsustasin ennast kätte võtta ning esialgu läksin oma perearsti juurde, et vahetada ära ravimid, mis pidevalt suurendasid minu kehakaalu. Kui ravimid said vahetatud, siis hakkasin üha enam keskenduma oma söögile. Hakkasin jälgima, mida ning kui palju söön. Proovisin asendada võimalikult palju oma igapäevasest toidust tervislikuma vastu, hakkasin sööma rohkem juur- ning puuvilju ja jõin karastusjookide asemel vett.  Algul tundus kõik väga veider ning polnud üldse harjunud ja väga tihti sai salatist ning juurviljadest kõrini, tahtsin loobuda, kuid iga kord sellisel momendil pidin endale meelde tuletama, miks ma seda teen. See nõudis väga palju pühendumist ning motivatsiooni edasi minna. Kui ma olin juba umbes kuu aega toitumise kallal vaeva näinud ning ka kaal oli märgatavalt alanenud, siis otsustasin trenni minna. Valisin endale jõusaali, kus ma sain ise valida sobivaid trenne ning enda kallal tööd teha. Trennis meeldis mulle väga ning just tänu sellele sain ma oma muutumisest rohkem aru. Tervislik toit ning trenn muutusid minu eluviisiks. Kaalu langetamise juures on kõige parem tunne see, kui sa näed, et sulle lähevad jalga või selga mingid riided, mis pole selga mahtunud juba väga kaua aega. Siis sa näed ning tunned samal ajal, et oled enda jaoks midagi head teinud ning sul on motivatsiooni jätkata. Ma kirjutan enda loost just sellepärast, et ka kõik teised leiaksid siit motivatsiooni ning jaksu edasi treenida või siis lihtsalt tervislikult toituda. Aasta ajaga võtsin mina kaalust alla 28 kilo ning kui enne olin vägagi ülekaaluline, siis nüüd julgen öelda, et raske töö tulemusena olen jälle normaalkaalus ning jätkan kindlasti trennis käimist ning tervislikult söömist.







Fotograaf:MarisL

Artikli autor: KaidiR

Uuel aastal uue hooga

On alanud uus aasta ning kindlasti on paljud oma uusaasta lubadused selle aasta sihiks seadnud, olgu nendeks siis rohkem treeninguid, enam aega perele või hoopis rohkem reisimist.

Pole vaja lubada suuri asju ja rääkida neist kõigile, kui teatakse, et neid ei suudeta reaalsuses täita ning arvatakse, et küll sõber ära unustab, mida mina lubasin. Kõige tähtsam lubaduste andmisel on kindlasti see, et ärge valetage endale, pole vaja utoopilisi lubadusi anda, vahel teeb mõni väike heategu või lubadus palju rohkem rõõmu. Selleks, et head lubadust anda, ei pea olema palju raha, hea lubadus oleks ka see, et aastal 2016 ma ei ropenda enam nii palju või et aastal 2016 olen ma hoolivam ja sõbralikum oma sõprade ja kaasõpilaste vastu. Sellised lubadused teevad ka sinu ümber olevad inimesed rõõmsamaks ja eelkõige oled sina positiivsem ja rõõmsam.

Igal ajahetkel on võimalik ennast paremaks muuta, aga uue aasta tulekuga on see natukene lihtsam, sead endale aasta algul eesmärgid ning püüdled iga päevaga aina rohkem nende täideviimise poole. Uus aasta annab võimaluse olla mõningal määral uus ja parem sina.

Soovin kõigile head uut aastat ning edukat lubaduste täitmist, aga kes pole nendele veel mõelnud, siis mõelge: teeme koos sel aastal rohkem heategusid!

http://www.happynewyearmessage.org/

Artikli autor: KeithJ

Puhkust on veel nädal aega!

Nagu te kõik teate, siis alates 1.09.2015 võeti vastu määrus, mis pikendab koolide talvevaheaegu ning seda kuni 11. jaanuarini. Koolivaheaega pikendati, et ka õigeusklikel inimestel oleks võimalus oma perega jõulude ajal koos olla. Kuid kahjuks pole kõik koolid nii õnnega koos, nagu seda on meie Tallinna Lilleküla Gümnaasium. Näiteks Tallinna Tööstushariduskeskus, Viimsi- ning ka Reaalkooli õpilased peavad valmistuma juba selleks, et minna 4. jaanuaril kooli, kuid suurem osa koolidest alustab õppetööd siiski 11. jaanuaril. Siin on teile lühike video sellest, kuidas võivad suhtuda erinevad õpilased koolivaheaja pikenemisse. Loodame, et teil ei juhtunud sellist intsidenti nagu Keithil ja Tanelil. Ilusat koolivaheaja jätku!

Artikli autor: KaidiR

Uus aasta, uus kuu, uus meediatiim!

Juba on jõudnud kätte jaanuarikuu ning see omakorda tähendab, et koolis tegutseb uus ning põnev meediatiim. Jaanuarikuu meediatiimis võid kohata palju huvitavaid ning andekaid inimesi nagu seda on Sandra Nigulis, Kaidi Reisik, Keith Juksaar, Gerli Kaselaid, Hanna -Filippa Simenson, Kirke Pentsa, Lauri Aru ja Tanel Kindlam. Samuti on olemas meil ka vihjemeil kuhu saab saata infot südmuste kohta, mida soovite, et kajastatakse. Jaanuarikuu meediatiim soovib teile head uut aastat!

Artikli autor: KaidiR

Nicole'i imeline elu

Meie kooli õpilane Nicole Mikli, kes on käinud WAF kooris vaid pool aastat, on jõudnud juba suurtele lavadele.

10. detsembril esines Nicole kooriga Valgel Gospelil Saku Suurhallis koos suurte Eesti tähtedega. Solistidena olid laval Ott Lepland, Tanja Mihhailova, Lauri Pihlap, Kaire Vilgats, Rolf Roosalu, Nele-Liis Vaiksoo ja Koit Toome.

Fotograaf: UrmasP

Selleks, et Nicole tegemistest rohkem teada saada, käisin proove ja kontserti vaatamas ning tegin temaga intervjuu.

1. Miks otsustasid WAF kooriga liituda?

N: „Kuna mulle on alati meeldinud laulda ning kodus lauldes sai arenguruum otsa.“

2. Millega te WAFis üldiselt tegelete?

N: „Meil on kaks tundi nädalas. Ühel päeval on vokaaltehnika tund, kus me õpime erinevaid laulmisliike, ja igaks nädalaks tuleb ette valmistada üks laul. Teisel päeval on kooriproov, kus me harjutame koorilaule ja tantse.“

Fotograaf: UrmasP

3. Gospelit vaadates nägi kõik väga läbimõeldud välja. Kuidas selleni jõuti?

N: „Algul lisandus tavatundidele nädalas ka kolmas proov, mis toimus GAGi võimlas. Hiljem oli proove nädalas juba viiel päeval ning laupäevased ja pühapäevased proovid võisid kesta 4-7 tundi. Need päevad olid kõige väsitavamad, kuna terve päev tuli tantsida ja samal ajal ka kaasa laulda. Viimane nädal enne suurt esinemist hakkasid proovid toimuma ka Rock Cafes ja Saku Suurhallis. Kogu protsess kestis kolm kuud.“

4. Kuidas kontserdipäev välja nägi?

N: „Sellel päeval ma koolis ei käinud. Saku Suurhallis pidime olema juba kell 9 ning kohe algul tegime kõik oma kavad laval läbi ja toimusid veel viimased viimistlused. Peale seda saime kostüümid, milleks olid üleni valged talaarid. Kohe, kui kostüümid käes, hakkasid läbimängud, kus oli juba televisioon kohal. Vahepeal saime ka sööma ning anti aega end kontserdiks valmis panna. Toimus peaproov kostüümides ning varsti hakkaski juba rahvas sisse voolama. Lavatagune närv oli juba sees, kuna kohe oli uuesti lavale minek, aga seekord suure rahvamassi ees.

5. Mis sai peale kontserti?

N: „Kõikidele esinejatele ja korraldajatele toimus Saku Suurhalli VIP ruumis afterparty. Meeleolu oli SUPER.

Fotograaf: UrmasP

6. Olete te veel kusagil esinenud?

N: „Jah, 27. detsembril esinesime Spordiaasta tähtede galal lõpunumbriga koos Artjom Savitski, Getter Jaani, Ott Leplandi ja Laura Pritsiga.

7. Kuidas sulle WAFis meeldib?

N: „Väga, minu õpetajad ja koorikaaslased on kõik ülitoredad ja sõbralikud, alati saab nendega nalja. Olen saanud palju tutvusi ja sõpru. Samuti näen, et selle lühikese aja jooksul olen laulmises arenenud ja saanud tänu WAFile palju uusi kogemusi.“

8. Kas plaanid edaspidi ka suurtest üritustest osa võtta?

N: „Kindlasti! Alati olen saanud võrratuid kogemusi ja need trennid on ennast sajaga ära tasunud:“

Fotograaf: UrmasP 

Artikli autor: CarlA