Nataša Rostova salongiõhtu

28. aprillil toimus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi aulas 11. klasside vene kirjanduse teemaline ball. Kuna 11. klasside õpilased lõpetasid just vene klassikute, nagu Anton Tšehhov, Fjodor Dostojevski ja Lev Tolstoi teoste lugemise, siis pakkus kirjanduse õpetaja välja idee korraldada teemakohane ball. Tüdrukutele andis see võimaluse kanda pikki elegantseid kleite, poisid olid riietunud ülikondadesse.

Õhtu jooksul jõuti teha nii mõndagi teemakohast. Esimeseks oli katkend venekeelsest näidendist „Anna Karenina”. Peale seda kuulutati pidu õhtujuhtide poolt avatuks tantsuga, millega ka teised hiljem ühinesid. Avavalsile järgnes balli teemaga kattuv kuldvillak, millest said osa võtta mõlema klassi esindajad. Seejärel esitati lühikokkuvõtteid lugemispäevikutest ja loeti ette katkendeid. Õhtu jätkus õpetajate poolt esitatud katkendiga Anton Tšehhovi näidendist „Kolm õde”.

11.r klassi õpilased olid ette valmistanud tantsukava ning lisaks esitasid ka ühe venekeelse ballaadi. 11.b klassi esindas Elisabeth Kirme oma imeilusa lauluhäälega. Ball lõppes viimase tantsuga.

 

Tantsukava 

Õhtu vältel said õpilased nautida  kodunduse tunnis valminud suupisteid. Samuti oli üles sätitud fotonurk, kus kaunist õhtut jäädvustada.

See oli õpilastele kindlasti väga hea kogemus, kuna nad said tänu sellele raamatust loetut ka tunnetada ja läbi elada, mitte vaid ette kujutada.

 

Venekeelse ballaadi esitamine

Autor: miriamt

Tallinna Ülikooli loeng 11. klassidele

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 11. klasside õpilastele käis Tallinna Ülikooli Humanitaarsuunda tutvustamas meie enda kooli vilistlane Anu-Mari Kivisiv.

Lähemalt räägiti erialast, mille nimi on Hiina uuringud. Loomulikult saab selle eriala kohaselt ülikoolis õppida hiina keelt, kuid samuti ka kõike muud Hiinaga seonduvat, nagu näiteks rahvastik ja kultuur.

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudis saab õppida ka teiste riikide kultuuri. Näiteks tekkis mõnel õpilasel küsimus, kas oleks võimalik ka Korea kultuuri ja keelt õppima minna. Kuigi Korea kultuuri saab õppida küll, siis keeletunde ei toimu, kuna huvilisi pole veel piisavalt.

Kokkuvõttes oli see huvitav lühitutvustus 11. klasside õpilastele, kes peavad varsti hakkama endale eriala valima. Kindlasti on neil kasulik kuulda erinevatest võimalustest nii palju kui võimalik.

Anu-Mari Kivisiv

Autor: miriamt

Aaretejaht 5. klassidele

Sel ajal kui abituriendid olid kooli aulas 25. aprillil oma eesti keele eksamiga keskendunult ametis, kogunesid 5. klasside õpilased kooli hoovi, et alustada hoopis tempokama üritusega. Nimelt oli nendele korraldatud orienteerumismäng/aaretejaht, mis koosnes 8 kontrollpunktist. Kogu aaretejahi tegevus toimus kooli ümbruses, peamiselt kooli hoovis.

Õpilased ülesannet lahendamas (Fotograaf: MiriamT)

Aaretejaht korraldati vabaaja korralduse raames, mis on valikaine 10.b klassi õpilastele. Meeskonnad moodustati klasside järgi nõnda, et tuli kolm tiimi – 5.a klass, 5.b klass ja 5.c klass. Aaretejahi algul näidati õpilastele pilti kohast, kus on kontrollpunkt ning nad pidid aja peale minema nendesse kohtadesse, täitma punktides vajalikud ülesanded ja minema edasi järgmisesse punkti. Igas punktis saadi ka sõna, mille osadest tähtedest tuli pärast kokku panna lause. Ülesannete seas oli näiteks pusle kokkupanemine, ronimine, palli korvi viskamine. Hätta jäid kõik tiimid aga punktis, kus oli vaja lahendada matemaatikaülesanne. Õpilased pusisid oma veerand tundi tehete kallal. Lõpuks aga jõudsid kõik siiski õnnelikult finišisse.

Võitjameeskond oma magusa auhinnaga (Fotograaf: MiriamT)

Kõik tiimid said mängu lõpus üksteisevaheliseks jagamiseks maiustustega täis aaretekirstu. Võitjameeskonnaks oli 5.c klass, kellel oli eesõigus valida omale kirst. Orienteeriumismäng arendas lisaks muule kindlasti ka õpilaste klassisisest tiimitunnet. “Meile väga meeldis,” kostis aaretejahi lõpus nagu ühest suust, väga magusast suust.

Artikli autor: ElisabethK

Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees 2016/2017 on Andreanne Kallas!

Aprilli algul toimus Eesti Õpilasesinduse Liidu XXXIV Üldkoosolek, kus valiti ka 2016/2017 aasta juhatuse esimees. Rõõm on teatada, et valituks osutus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 11.r klassi õpilane Andreanne Kallas. Küsisime sel puhul temalt mõned küsimused:

Kui kaua oled olnud seotud õpilasesinduse tegevusega ?

„Õpilasesindusega olen seotud olnud alates 7. klassist, siis korraldasin lihtsalt erinevaid koolisiseseid üritusi. Eesti Õpilasesinduste Liiduga olen olnud seotud peaaegu 3 aastat.”

Millal ja miks otsustasid liituda Eesti Õpilasesinduse Liiduga?

„Õpilasliiduga hakkasin rohkem tegelema umbes 2 aastat tagasi. Alguses olin meie suure ürituse, Üldkoosoleku, korraldusmeeskonnas, siis liikmete valdkonna liige, möödunud aastal olin selle valdkonna juht ning nüüd Õpilasliidu esimees. Ma otsustasin Õpilasliiduga liituda sellepärast, et mulle on alati meeldinud vabatahtliku töö ning oli suur soov panustada rohkem õpilaste heaolule.”

Milline on olnud senini kõige meeldejäävam kogemus?

„Kõige meeldejäävam kogemus on olnud nüüd see viimane aasta, olin 23-liikmelise meeskonna juht ning see andis mulle palju uusi kogemusi.”

Mis on Sinu jaoks olnud suurim saavutus siiamaani?

Ma arvan see, et sain Eesti suurima noorteorganisatsiooni juhiks. Isegi aasta tagasi poleks ma osanud arvata, et suudan nii palju areneda.

Mis on sinu edaspidised plaanid esimehena?

Minu edasised plaanid on muuta õpilaste elu paremaks, arendada Õpilasliitu ning tahan saavutada selle, et õpilased julgeksid rääkida rohkem kaasa meid puudutavatel teemadel.

Kellena näed ennast tulevikus ja kas see on seotud sinu praeguse tegevusega?

Ma arvan küll, et see on seotud minu praeguse tegevusega. Tahan töötada kohas, kus saan tegeleda õpilaste ja haridusega.

Soovime Andreannele jõudu, jaksu ja palju kordaminekuid edaspidiseks!

Autor: AnettK

„Ladus lugeja 2016” lugemisvõistlus algklassidele

13. aprillil toimus aulas algklasside lugemisvõistluse „Ladus lugeja 2016” eelvoor, mille tulemusena pääsesid edasi järgmisesse vooru üks poiss ja üks tüdruk esimesest klassist. Vanemate klasside õpilased näitavad teistele aga lihtsalt head eeskuju.

Eelvoorus tuli ette lugeda suvaliselt valitud tekst. Lapsed polnud tekste varem näinud ning pidid need ette lugema võimalikult ladusalt. Esimese klassi tekstid olid 3-4 lause pikkused ja teise klassi tekstid veidi pikemad, 5-6 lauset. Tekstide teemad olid lõbusad ja lihtsad.

Esimesest klassist näitas oma oskusi kaheksa õpilast. Lapsed lugesid enamasti ladusalt, kuid veidi oli ka veerimist. Sellegi poolest ei teinud nad suuri vigu. Võitjateks tulid Karoliis Mänd ja Taavi Egert Orav, kes pääsesid edasi ka linnavooru.

Teisest klassist osales võistlusel kuus õpilast. Nende lugemine oli juba palju ladusam. Võitjateks kuulutati Kally Jewel Greenwood ja Fred Laansalu.

Lõpetuseks luges lastele raamatut ette ka kuuenda klassi õpilane, kes tegi seda väga soravalt ja ladusalt. Nooremad õpilased kuulasid tema lugemist suure huviga.

Autor: miriamt

Eksami puhul kellad helisema

Riigieksami silt aulaukse peal (Fotograaf: ElisabethK)

25. aprillil kell 10 sai alguse 12. klasside õpilaste iga-aastane eksamihooaeg eesti keele riigieksamiga. Eksam kestis kuus tundi ning meie kooli õpilased sooritasid eksami kooli aulas. Esimene õpilane sai tööga valmis juba kell 12:25. Küsisime õpilaste muljeid värskelt sooritatud riigieksami kohta:

Kuidas on emotsioonid peale eksami sooritamist?

“Ei ole eriti suuri emotsioone, väga halvasti vist ei läinud.”

“Süüa tahaks. Muidu läks normaalselt.”

“Lõpuks on läbi! Ei pea enam põdema ja muretsema. Ei läinud nii hästi, kui ma lootsin, kuid ei läinud ka halvasti.”

“Selline tunne, et oleks pidanud võib-olla natuke veel kauem eksamil olema, aga samas kõik sai valmis ja polnud tegelikult nii raske.”

Kas eksam oli raske?

“Jõud käis üle küll, täiesti hätta ei jäänud.”

“Ei olnud õnneks raske ega pingeline.”

“Eksam oli kerge, ma tulin muretult ja kõik läks sujuvalt.”

Kuidas teemadega rahule jäid?

“Ma ei jäänud eriti teemadega rahule, ei olnud midagi sellist, millest ma väga oskaksin kirjutada.”

“Töö teemad olid mitmekesised, ei olnud kõige raskemad.”

“Ma arvasin, et tulevad hullemad teemad, millest ma midagi kirjutada ei oska.”

“Arusaadavad teemad olid, kuid mõte ei jooksnud väga.”

“Kirjandi teemad polnud päris minu jaoks, eelmistel aastatel on olnud paremad.”

“Teemadega jäin päris rahule, arvestades eelmiste aastate eksamiteemasid.”

Umbes 14:35 paiku, kui vaid umbes 15 õpilast olid eksamikirjutamise lõpetanud, hakkas üle kooli üürgama tuletõrjealarm. Olukord tegi õpilasi ja õpetajaid ärevaks, kuid häire ajal välisukse juures viibinud direktor Jaan Paas kinnitas väljapääsu juurde kogunenud inimestele, et tegu on valehäirega. Eksaminandid püsisid aulas.

Küsisime ka eksamit sooritanud õpilaste emotsioone toimunud tuletõrjehäire kohta:

“Alarm segas küll kontsentratsiooni, kuid õnneks oli mul töö juba lõpetatud. Ehmatas küll.”

“Tegelikult see oli isegi naljakas, kuid õnneks oli mul kõik juba kirjutatud. Kuid alarm oli küll väga kõva ja absoluutselt võimatu oli keskenduda, seega ma loodan, et need, kes jäid veel sisse, said natuke lisaaega.”

“Mind see ei häirinud, kuid väga paljusid see segas.”

“Mind ei häirinud eriti. Alarm oli küll üsna vali, kuid eks igasuguseid asju tuleb elus ette.”

Õppealajuhataja Anu Luure kommentaar:

“Ühe tulekahju häirenupu turvaklaas oli koolimajas katki tehtud ning häirenupule vajutatud. Kohale tuli ka tuletõrjebrigaad, kuigi tulekahju koolimajas polnud. Eksaminantide eksamiaega pikendati seoses tuletõrjehäirega kogu häire kestvuse (6 minutit) võrra.”

Tuletõrjeauto kooli ees (Fotograaf: ElisabethK)

Kogu juhtumist võib järeldada, et tegu oli tõenäoliselt lihtsalt õnnetu kokkusattumisega, et alarm just eesti keele riigieksami ajal käivitati. Loodame, et olukord ei mõjutanud aulas viibinud õpilaste sooritust oluliselt ning nad suutsid olenemata kõigest saavutada eksamil hea tulemuse.

(Küsimustele vastasid: Astrid Arutamm 12.h, Robin Pachel 12.l, Kätlin Rebane 12.h, Janar 12.h, Mari 12.h, Kristina Kniga 12.h)

Artikli autor: ElisabethK

Lilleküla Gümnaasiumi õpilased olid soome keele olümpiaadil edukad

8.aprillil 2016 toimus Tartu Ülikoolis igaaastane olümpiaad, mida korraldab Tartu Ülikool koostöös Soome Instituudiga. 2016. aasta olümpiaadi teemaks oli Läänemeri. Osa võisid võtta kõik 10.-12. klasside õpilased, kes õpivad koolis soome keelt, kes pole Soomes koolis käinud ja kelle emakeel pole soome keel. Lilleküla Gümnaasiumist pääses lõppvooru neli gümnasisti, kelleks olid: Alexandra Artma, Nicole Mikli, Anette Piirsalu ja Joonas Liivrand. Kõigi nelja mentoriks ja juhendajaks oli Lilleküla Gümnaasiumi soome keele õpetaja Madean Altsoo. Parima koha sai kooli gümnasistidest 10. klassi õpilane Alexandra, kes platseerus olümpiaadil 5. kohale, saades 75,5 punkti. Toome teieni intervjuu Alexandraga, et saada ülevaade emotsioonidest ja tunnetest peale soome keele olümpiaadi.

Kas sa oled enne Lilleküla Gümnaasiumit õppinud soome keelt?

Jah, olen. Alustasin õppimist Viljandi Kesklinna Gümnaasiumis 6. klassis. Seal me saime valida soome, vene ja saksa keele vahel ja soome keel tundus mulle kõige vahvam.

Kuidas said olümpiaadist teada ja kus sellel hetkel viibisid?

Peale tundi ütles soome keele õpetaja Madean Altsoo, et selline vahva võimalus on olemas ja et ma peaksin seda ära kasutama. Nii saingi teada.

Kuidas olümpiaadile läksite?

Bussiga hommikul vara hakkasime minema, umbes 7.30 läks buss. Õnneks jõudsin peale. Tugev ärevus oli sees, bussis kordasin veel hästi pikalt. Olümpiaad toimus Tartu Ülikoolis.

Kas olümpiaad ise oli raske ja kas suudad meenutada mõnda huvitavat ülesannet?

Jah, raskem kui ma arvasin. Kõige raskem oli kuulamisülesanne ja sellised, kus olid Läänemerega seotud vanasõnad. Nende vastuseid ma panin lihtsalt tunde järgi. Ei mäleta peast väga teisi küsimusi.

Palju võttis inimesi olümpiaadist osa?

Ma ei mäleta palju kokku oli, kuid tean seda, et finaali sai 31 inimest. Siiski ei tulnud mõned kohale.

Mis auhinnaks said 5. koha eest?

Mina sain ühe soomekeelse ajakirja pooleaastase tellimuse, siis soodustuse, et saan sõita soodsamalt laevaga Soome, šokolaadi, riidest koti ja veel igasugust nänni.

Mis toimus veel peale olümpiaadi?

Seal toimus ka kultuuriline tegevus. Sai minna ekskursioonile loodusmajja, kus oli siis Läänemereteemaline tegevus ja muidugi sai süüa ka. Aga mina nendel asjadel kaasas ei käinud väga.

Kas sa jäid oma tulemusega rahule?

Jah, üllatasin ka iseennast ja ma arvan, et ka paljusid teisi inimesi. Minu meelest on 5. koht hea ja ma olen väga rahul sellega. Ma loodan, et järgmine aasta läheb sama hästi või veel paremini.

Mida muudaksid olümpiaadi korralduses?

Kui nüüd mõelda, siis võib-olla see, et liiga Läänemere teemaline olümpiaad oli. Oleks võinud olla rohkem soome keelega seotud ülesandeid. Hetkel oli kõik ainult Läänemerest ja neid fakte pähe õppida – ma ei usu, et see peaks olema olümpiaadi mõte. Muidu oli kõik hästi.

Kui sa saaksid muuta midagi ja olümpiaadi uuesti teha, siis mida sa teeksid?

Ülesanded, kus oleks saanud rohkem punkte selle eest, et fakte tead. Kui ma oleks seda varem

teadnud, et seal nii palju fakte on, siis oleksin need paremini pähe õppinud. Muidu nagu läks hästi.

Mida ütled inimesele, kes sooviks soome keelt õppida või olümpiaadist osa võtta?

Soome keel on väga tore ja ma innustan teisi noori ka seda õppima. Seda läheb elus väga vaja.

Palju õnne Alexandrale ja aitäh lugemast!

Autor: AnuL

Lilleküla gümnaasiumit külastasid Lepatriinu vanema rühma lapsed

26. aprillil oli eriline päev- lasteaialapsed said tutvuda esimest korda suure koolimaja ning endast vanemate kooliõpilastega. Selle auks korraldas 2.c klass lasteaialastele näidendi, mis rääkis tüdrukust nimega Piibe. Piibe elas ilusate kellukestega piibelehes, kuid kaotas oma kodu veeuputuse tõttu. Mardikad, liblikad, rohutirtsud ja põrnikad aitasid Piibel uut kodu leida. Koostöö tulemusel leidsid nad ilusa uue piibelehe, kuid seal elas juba väike prints. Õnneks tundis väike prints ennast üksikuna ja seega palus Piibel endaga abielluda ning koos elama hakata. Näidend oli pähe õpitud - iga osalist kehastas mitu last, kes rääkisid lauseid sünkroonis. Kõigil oli ka vastavalt osale seljas kostüüm, mis andis tegelaste kohta hästi aimu, kes oli liblikas ja kes mardikas. Kohale olid tulnud ka lapsevanemad, kelle nägudest peegeldus õnn ja uhkus, mis ka teisele poole saali paistis.

AnuL

Kevadkontsert

19. aprilli õhtul toimus Lilleküla Gümnaasiumi aulas traditsiooniline kevadkontsert. Meeleolukale kontserdile olid oodatud kõik, seega leidus suure ja elava publiku seas lapsevanemaid, peretuttavaid, õpetajaid ja sõpru.

Üles astusid nii pisikesed kui ka suuremad lapsed, kelle lõbusad ja armsad etteasted tõid publikul naeratuse suule ja panid kaasa elama. Ettekannete seas olid enamasti laulud, kuid leidus ka vahvaid ja energilisi tantsunumbreid.

Samuti oli lapsevanematel võimalus vaadata 2. korrusel oleval näitusel laste tehtud kunstitöid. Galeriid saab vaadata siit: https://photos.google.com/album/AF1QipN_hC4UjeFycrNeIjXbnUcSuhDBGOzyXWRGF4uC

Autor: AnettK

12. klasside tutipäev

Järjekordne lend 12. klasside õpilasi tähistas kooliaja lõppemist lõbusa tutipäevaga. See eriline päev toimus neljapäeval, 21. aprillil. Abiturientidel oli võimalus viimast korda astuda koolilapse kingadesse enne gümnaasiumi riigieksamitele minekut.

Õpilased aulas lustimas (Fotograaf: ReimoR)

Esimesel vahetunnil said meie kaheteistkümnendikud aulas mängida lapsepõlvest tuttavate mänguautode, nukkude ja muude uhkete asjadega. Teisel vahetunnil lustiti õues ringmänge tehes. Kolmandal vahetunnil oldi teisel korrusel, kus mängiti aliast ning neljandal vahetunnil oli samasse kohta pandud maha twisteri mäng. Õpilased tegid pättust ka, kui nad veepüstolitega mänguhoos veidi koolipõrandat kastsid. Muuseas kasutasid ka põhikoolide õpilased võimalust twisterit mängida, kui abituriendid lõpetanud olid.

Õpilased oma kallite mänguasjadega (Fotograaf: ReimoR)

Kogu päev oli õpilaste jaoks hästi tore ja positiivseid emotsioone täis. Olenemata sellest, et lapselikku rõõmu täis tutipäev läbi on, saavad kõik õpilased 2. korruse koridori seinal näha kollaaži, kus pildid meie lõpetajatest, kui nad veel alles lapsed olid.

Artikli autor: ElisabethK

Tänapäeva orienteerumine

06.04 toimus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi korraldatud Digiorienteerumine.
Üritus kujutas endast nutitelefonide abil ümber koolimaja kui ka läbi Löwenruh pargi liikumist. Iga punkti juures, mis läbiti, tuli vastata ühele küsimusele. Küsimused tekkisid nutitelefonis olevale leheküljele, mis anti osalejatele juba stardis.

Foto 1. Orienteerumise rada

Võistluse jooksul hakkas sadama vihma, mis raskendas olusid ning tekitas võistlejates ebamugavust.  Kiireimad läbisid raja ratastel, kuid enamik liikus siiski jalgsi. Kui alustati rahulikult, siis vihmasaju tugevnedes hakati ka viimaste punktide poole jooksma.

Foto 2. Emotsioonid

Peale orienteerumist said teiste koolide õpetajad minna õpetaja Meeri Silla klassi ning uurida, kuidas ning mis lehel saab ise teha ja ettevalmistada sellist võistlust.

Artikli autor: RenéP

Suvelaager English Camp

20. aprillil 3. vahetunni ajal tutvustati meie kooli aulas 8.-11. klasside õpilastele juulikuus toimuvat English Campi laagrit. Juba mitmendat aastat järjest Eestis toimuv laager korraldatakse USA ja Eesti noorte koostööna. Laagrit olidki tutvustamas kaks neiut eestipoolsest korraldustiimist. Õpilastele räägiti tallinlastele suunatud Toompea English Campist.

Õpilased kuulamas (Fotograaf: ElisabethK)

Igal aastal on laagris uus teema, selleaastase English Campi teema on “Did you get my message?”. Aulas näidati õpilastele ka lühikest videoklippi, kuhu oli kogutud eelmise aasta laagri meeldejäävamaid hetkeid. Laagri puhul on omapärane see, et tiimijuhtideks on ameeriklased, kellega saab ainult inglise keeles suhelda. English Campi eesmärk ongi ühendada noori rahvusvahelisel tasandil ning luua toreda laagri näol meeldejääv suveelamus. Laagrisse on oodatud kõik noored vanuses 13-18, kes soovivad oma inglise keele oskusi proovile panna.

Laagrile toimub tutvustav promoõhtu juba sel reedel, 22. aprillil kell 19 Toompea koguduses, kuhu kõik huvilised on oodatud.

English Campi promoõhtu flaier (Fotograaf: ElisabethK)

Rohkem infot laagri kohta võib leida leheküljelt www.laagrid.ee.

Artikli autor: ElisabethK

Klassiga kinno "Pista kotti"

Säästva eluviisi kuu ühe üritusena oli 9.-11. klassi õpilastel võimalus minna vaatama keskkonnateemalist õppefilmi. 13.aprillil linastus kinos Sõprus „Klassiga kinno” raames dokumentaalfilm „Pista kotti.” Inimesed haaravad mõtlematult poeskäikudelt plastikkilekotte. Film käsitles ameeriklaste näite varal plastiku tootmist ja kasutamist ning jäätmekäitlust. Film kutsus kaasa mõtlema plastiku mõju üle elusloodusele ja meie igapäevasele elukeskkonnale.

Filmi autor kutsus kõiki üles kasutama loodussõbralikest materjalidest tooteid, mis on mõeldud taaskasutamiseks ja ei võta sadu aastaid lagunemiseks. Samuti keskenduti filmis kemikaalidele, mis on inimesele kahjulikud, kuid millest inimesed pole väga teadlikud, näiteks nagu ftalaadid, mida leidub nii kosmeetikas, parfüümides kui ka paljudes kehahooldustoodetes.

Loodetavasti said õpilased inspiratsiooni selleks, et ka ise panustada võitlusesse plastiku vastu. Järgnevalt on „Klassiga kinno” kevadises programmis 29. aprillil film „Teeme ära” ning 30. aprillil film „Plastikust planeet”, mis samuti käsitleb praegust plastikuajastut ning sellega kaasnevaid probleeme. 

Autor: AnettK

Tervisepäev 1.-3. klassides

7. aprillil tähistasid meie koolis ülemaailmset tervisepäeva 1.-3. klasside õpilased. Tervisliku eluviisi juurde kuulub tasakaalustatud toitumine ja mõõdukas sport, sestap tegidki klassid esimese nelja tunni ajal tervisepüramiide, võimlesid ja sõid tervislikke vahepalasid.

Rõõmus õpilane tervisliku vahepalaga (Fotograaf: ElisabethK)

Klassid tegutsesid tervislikult individuaalselt, kuigi mitmed tegevused kattusid. Näiteks 2.c ja 2.a klassid tõid kooli puu- ja juurvilju. Lapsed ladusid oma toidu ühise laua peale ning pärast sõid need üheskoos ära. Osade klasside õpilased veetsid tervislikku aega lisaks tervislikule toitumisele ka sporti tehes. 2.b klassi õpilased tegid klassis võimlemisharjutusi ning 3.d klassi õpilased käisid lausa ujulas ujumas ning samuti võimlemas kooli staadionil.

3. d klassi õpilased ujumas (Fotograaf: õp Kai Pertel)

Mitmetes klassides meisterdati ka tervisepüramiide paberist väljalõigatud puu- ja juurviljadest. 2.b klassi õpilased riputasid oma postri klassi tahvlile, et suurelt kõigile näha oleks. 1.d klassis laoti õpilaste kooli toodud puu- ja juurviljadest laua peale vikerkaar, enne kui värvikirevalt toidulaualt sööma asuti. Lapsed olid seejuures väga heatujulised ning nende toidutaldrikud lausa pakatasid tervisest.

Tervislikku nädala jätku kõigile!

1.d klassi õpilased koos puu-ja juurviljade vikerkaarega (Fotograaf: ElisabethK)

Artikli autor: ElisabethK

Lilleküla kirbukas

8. aprillil toimus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis nelja esimese vahetunni ajal Lilleküla kirbukas, kus 1.- 6. klasside õpilased said müüa, osta ja vahetada asju, mida nad ise enam ei kasuta ega vaja.

Müügil oli nii vanu mänguasju, ajakirju, filme, riideid kui ka käsitööd. Tüdrukud olid välja pannud rohkem riideid, ehteid ja pehmeid mänguasju, samas kui poisid kauplesid enamuses koomiksite ja väiksemate mänguasjadega, nagu näiteks jalgpalli mängukaardid.

Laadal oli oma kauba välja pannud koguni 43 õpilast. Vahetundides käis kõva sagimine ja asjade uudistamine. Suurem osa uudistajatest olid algklasside õpilased, kuid kohata võis ka vanemaid õpilasi. Väljapandud kauba hinnad olid jõukohased ja jäid enamikus 20 sendi ja 3 euro vahele. Tänu mõistlikele hindadele toimus laadal aktiivne kauplemine ja laada lõpuks olid pea kõik müügile toodud asjad omanikku vahetanud.

Kindlasti oli see ka suurepärane võimalus lastele, kes said kogemuse võrra rikkamaks.

Autor: miriamt

Säästliku eluviisi kuu juht Ingrid Mäesalu räägib kuu olemusest ja eesmärkidest.

Kust tuli säästva eluviisi kuu idee?

Tegelikult, kui te olete märganud, siis meil on see kooliaasta olnud selline aasta, kus iga kuu pöörame tähelepanu ühele põhiväärtusele, mis kõik on meie kooli põhiväärtused. Meil on olnud siin aususe kuu, kodanikukuu, sallivuse kuu ja nüüd aprill on siis säästva eluviisi kuu. See on üks meie kooli põhiväärtustest, sealt tulebki see idee.

Kuidas ja miks peaks üldse säästma?

No säästev eluviis on iseenesest väga lai mõiste. Põhimõte on selles, et üks tore ütlus ütleb, et planeet Maa, kus me elame, mis on meie kodu, ei ole saadud päranduseks meie esivanematelt, vaid me oleme selle võtnud laenuks meie tulevastelt põlvkondadelt. Seetõttu peaks me elama nii, et neid loodusressursse, mida me elamiseks kasutame, jätkub ka järgnevatele põlvedele. Aga kuidas säästa, siis sellele ei ole sellist ühest vastust, see oleneb valdkonnast. Igas valdkonnas saab midagi säästa, eelkõige just loodusressursse. Jalajälg, mida me tekitame loodusele, peaks olema võimalikult väike.

Mida kujutab selle kooli jaoks säästev eluviis?

See tähendabki mõistlikku suhtumist elukeskkonda ja loodusvaradesse ja ressurssidesse, et me hoiame kokku vett ja ka elektrit. Sellega ei saa muidugi peast hulluks minna, kuid sellele tuleks tähelepanu pöörata. Näiteks kasvõi toidu raiskamine. Sellised igapäevased asjad, millega igaüks saab oma panuse anda. 7 miljardit inimest ja iga üks annaks oma osa, siis see oleks juba väga suur panus.

Mida soovitate kellelegi, kes soovib alustada säästliku eluviisiga?

Mõelda nende tegevuste peale, mida iga päev teeme. Lisaks ka mõelda, et kuidas need tegevused mõjutavad looduskeskkonda ja kuidas toimida nii, et see mõju oleks võimalikult väike.

Kuidas õpetaja ise säästab?

Eks ma püüan. Mul on mõned sellised teemad, mis on viimasel ajal eriti südamelähedased. Näiteks olen ma endale muretsenud võrgud, et ma poes enam kunagi ei võtaks seda õhukest kilekotti, vaid kasutan võrku. Panen oma puu- ja juurviljad siia sisse (näitab võrkkotti). Ka teised elementaarasjad- näiteks vee kokkuhoid, lahkumisel toas tulede kustutamine ja näiteks igasuguseid plastikus ja pakendatud asju üritan võimalikult vähe osta. Proovin ühistranspordiga ja jalgrattaga liikuda.

Mis on teie sõnum nendele, kes seda artiklik loevad?

Ma arvan, et see sama lause, mida ma enne ütlesin, et kuna me oleme võtnud tulevastelt põlvkondadelt planeet Maa laenuks, siis me peame toimetama siin nii, et neid ressursse jätkuks ka järgnevatele põlvkondadele - puhast vett, õhku, maavarasid. Kui me mõtleme nende asjade peale, mida me igapäevaselt kasutame, et kui me voodist välja tuleme, mis toiminguid me teeme, et siis tegelikult kõik need asjad, esemed on toodetud mingisugustest loodusvaradest, et isegi plastpudeli tootmise jaoks on ju tegelikult naftat. Me ei tohi raisata. Me peame kasutama kõiki loodusvarasid nii, et neid jätkuks ka tulevastele põlvkondadele.

Säästliku aprillikuud!

Autor:AnuL

Kõnelemas käis saami kirjanik

Kolmapäeval, 6.aprillil külastas meie kooli saami päritolu kirjanik Rawdna Carita Eira. Enne, kui Rawdna sai kõnelema hakata, esitas 8. klassi Ragne väikese etteaste, mis meeldis meie külalisele väga ning tänutäheks kinkis Rawdna Ragnele raamatu ja laulualbumi.

Rawdna kõnelemas (Fotograaf: JekaterinaŽ)

Rawdna on saami päritolu kirjanik, kes elab Norras ja külastas Eestit esimest korda.

Oma kirjanikukarjääri alusas ta 2011. aastal, mil ta hakkas kirjutama näidendit ning samal aastal avaldas ta oma esimese raamatu. Lisaks kirjutab Rawdna ka laulusõnu ja töötab rahvusteatris. Rawdna tutvustas lühidalt ka ennast ja mainis näiteks seda, et tema lemmikloomaks on põhjapõder. Kui ta oli väike, ei osanud ta kõnelda saami keelt ja seetõttu ei saanud suhelda oma vanaisa ja vanaemaga, kuid siis ta otsustas keele ära õppida. Tänu sellele oskavad nüüd ka tema lapsed saami keelt, lisaks kõnelevad nad inglise ja norra keelt. Rawdna ema on saamlanna ja isa on norralane.

Rawdna koos õpilaste ja õpetajatega (Fotograaf: JekaterinaŽ)

Artikli autor: ReimoR

Eesti õpilane Hollandi ülikoolist külastas Lilleküla 11. klasse

5. aprillil 3. tunni ajal külastas Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 11. klassi Õnne Kask, kes rääkis õpilastele välismaal õppimisest, seal elamisest ja veega seotud looduskatastroofidest. Ülikool, mida Õnne tutvustas, oli  HZ University of Applied Sciences, mis on tuntud kui üks kolmest Hollandi tippülikoolist. Naine lõpetas viis aastat tagasi Tallinna Kristiine Gümnaasiumi ning seejärel läks õppima Hollandisse eelnevalt mainitud ülikooli alale ‘’Delta Management’’, mis haldab endas veekatastroofide tundmist ja ära hoidmist ja kõike sellega seonduvat.

11. klass sai teada erinevatest lahendustest, mis on välja arendatud puhtalt selleks, et hoida ära üleujutusi suurlinnas. Kõige meeldejäävam oli õpilaste jaoks arvatavasti see, kui räägiti projektist nimega Rebuild by design, mis on välja mõeldud selleks, et erinevate alade inimesed tuleksid kokku, et mõtelda välja erinevaid projekte, mis aitaks luua paremaid tingimusi üleujutuste puhul. Kõige erilisem on võistluse puhul see, et võitjaid ei ole, vaid valitakse välja kõige paremad projektid, mis lähitulevikus ka ellu viiakse.

AnuL

Prügi VaheTund õpilastele

Juba viiendat aastat Teeme Ära koristusprojekti raames peetav keskkonnateemaline haridusprogramm Prügi VaheTund toimus ka meie koolis. Reedel, 1. aprillil kõneldi 5.b klassile viienda tunni ajal prügist - selle taaskasutusest, sorteerimisest ja eelkõige prügi tekkimise ennetamisest.

Õpilased kuulamas (Fotograaf: ReimoR)

Õpilased kuulamas (Fotograaf: ReimoR)

Prügi VaheTunni eesmärk on propageerida läbimõeldud tarbimist ning keskkonnasõbralikku eluviisi. Selle raames külastatakse koole üle kogu Eesti ning käiakse üldjuhul viiendatele klassidele rääkimas prügist. Viiendatele sellepärast, et nad pole enam päris lapsed, kuid nad on siiski välismaailmast juba väga mõjutatavad. Tunnis räägiti palju prügi tekkimise ennetamise olulisusest ning viisidest, kuidas meie saame olukorda paremaks teha. Näidati, kuidas vanadele asjadele võib uue elu anda kui neid taaskasutada. Klassis näidati plastikgraanulitest tehtud pajalappe ja kilekottidest tehtud vaipa. Tunni lõpus pidi igaüks kirjutama väiksele paberile, et miks nende meelest prügi teema nii oluline on.

Plastikgraanulitest tehtud pajalapp (Fotograaf: ReimoR)

Prügi sorteerimine pole oluline mitte ainult puhtuse pärast, vaid ka loomade kaitsmiseks. Laiali loobitud väikesed prahitükid, näiteks pudelikorgid, võivad olla väga kahjulikud lindudele, kes neid eksikombel toiduks võivad pidada. Suur prügitoodang on kogu elusloodusele väga keskkonnakahjulik. Väga palju mittelagunevaid pakendeid jõuab prügimägedele, sest inimesed ostavad poest rohkem toitu, kui nad lõpuks ära tarbivad.

Meil on aga õnneks kõigil võimalus juba täna prügi tekkimist ennetada. Looduse säästmiseks ei tuleks näiteks kõiki plastikanumaid kohe ära visata, vaid neid peaks korduvkasutama nii palju kui võimalik. Kindlasti tuleks ka piknikule, matkale või randa kaasavõetud toidust tekkinud prügi endaga pärast kaasa võtta, mitte loodusesse prügikasti jätta, kust tuul või mõni metsloom prügi taas laiali pillub. Samuti ei tasuks kõiki vanu riideid ära visata, vaid käimiskõlbulikud riided tuleks viia mõnda second-hand poodi või kasvõi taaskasutada majapidamises.

Õpilaste arvamused prügi olulisusest ühise puu peal (Fotograaf: ReimoR)

Kõigil huvilistel on kuni 17. aprillini võimalik osaleda keskkonnateemalisel fotojahil. Rohkem infot võistluse kohta leiab Teeme Ära koduleheküljelt.

Teeme koos maailma paremaks paigaks, kus elada!

Artikli autor: ElisabethK

Ühismaal ''Loomade kuningriik''

Loovuse nädala raames tegid 11.b klassi ja 4.c klassi õpilased koos suure maali teemal: ''Loomade kuningriik''. Suurele maalipaberile sai joonistatud igasuguseid erinevaid sulelisi ja karvaseid – küll oli seal värvilisi linde, elevante ja tiigreid ning lendav lehmgi. Paberile joonistati paarikaupa nõnda, et üks väike ja üks suur õpilane joonistasid koos.

Õpilased koos joonistamas. (Fotograaf: ReimoR)

Kui loomakesed paberile joonistatud said, leidsid mõned rõõmu veel teibitükkide kleepimisestki, millega maal seinale riputati. Osa särasilmseid lapsi mängisid ka peale loomade joonistamist koridoris koos suurtega mänge. Lapsed olid tohutult rõõmsad ja elurõõmu täis ning suurtelgi oli tore. Lõngakera mängu mängides oli 11.ndikuna tunne, justkui oleks taas tagasi algklassides, kus vahetunnis mängitigi koos ja tundides palju joonistati. Kindlasti võiks selliseid üritusi veel olla, kus nooremad ja vanemad õpilased tuuakse ühistegevuse näol kokku.

Õpilased mängimas lõngakeramängu (Fotograaf: ReimoR)

Õpilased ja õpetajad valminud maali ees (Fotograaf: JekaterinaŽ)

Valminud pilt on kõigile vaatamiseks üleval 2. korruse koridoris.

Artikli autor: ElisabethK

Meedia säras 1. aprilli puhul humoristlikult

Juhul, kui 1. aprillil ei saanud ühegi nalja üle naerda, siis nüüd on see võimalus olemas. 1. kuupäeva puhul toob aprillikuu meediatiim teieni kolm kõige paremat aprillinalja, mis eestikeelses internetiavaruses täna tehtud on. Kes läks õnge, kes ei läinud, sõltub sellest, kes 1. aprilli puhul humoorikalt meelestatud on ja kes seda päeva hoopis ignoreerida üritab.

Kolmanda koha saab endale Taxify, kelle alluvuses töötab nüüd 250 taksoõiguse kaotanud taksojuhti. Ruttu sõitma!

Teine koht läheb tänavusel aastal Tallinna Linnavalitusele, kes soovib, et kõik lapsed saaksid igal teisel õppeveerandil tegeleda kunstitunni raames taekwon-do spordialaga intervalliga 1 tund nädalas.

Esimese ja kõige parema 1. aprilli naljaga tuli välja kõigile õpilastele tuntud veebileht Ekool, kelle uue strateegia kohaselt soovitakse ära kaotada kõik halvad hinded ning sellega vähendada konflikte ja stressi nii õpetajate kui ka õpilaste seas.

Aprill, aprill, aprill!

Milline neist kolmest tundub just Sinule kõige humoorikam?

Artikli autor: AnuL