Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi LAN 2016

16.04 toimus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis äge üritus, kus võisteldi omavahel viie liikmelistes tiimides. Mänguks, kus võisteldi oli see aasta Counter Strike: Global Offensive. Üritusest valmis ka lühikokkuvõtte video näol: 

Autor: RenéP

Õpetaja persoonlood

Jaanuarikuu meediatiimi lisaülesandeks oli 10 õpetaja persoonloo valmistamine. Tiim valmistas selle jaoks kasti, kuhu õpilased said esitada küsimusi oma lemmik õpetajate kohta ning mille põhjal meediatiim tegi intervjuud.
10-ks väljavalituks osutusid: Kristel Mäekask, Lemme-Liis Elp, Kaire Mäe, Alli Aigro, Anu Luure, Helje Pukk, Vilve Lepik, Reilika Krims, Eik Tammemäe ja Malle Kask.
Olge valmis meie Lilleküla õpetajatega tuttavaks saama!

Artikli autor: KaidiR

Jalgpalli ässad

27.05 toimus TLG igaaastaline klassidevaheline jalgpalliturniiri finaal. Tuline võitlus toimus  11.r ja 10.b vahel. Kohale oli tulnud ka vaatajaid ja toetajaid, kes elasid oma lemmikvõistkonnale kaasa.
Viimane mäng oli pingeline ja kannatustnõudev ning lõppes seisuga 3-0.  Võitjaks osutus 10.b klass tänu suurepärase koostöö ja kiire mõtlemisega mänguväljal.

10.b klassi võistkonda kuulusid Christopher Wallace Kehinde, Rivo Soolepp, Marko Bode, Kevin Mätas, Taniel Steven Fielding, Marko Gordejev, Uko-Aija Heintalu.
11.r klassi võistkonda kuulusid Elisabeth Viilas, Ragnar Võsa, Tamur Viidalepp, Ralf Pütsepp, Hardi Sallo, Rene Piirselg, Carl Aluoja.

Turniiri korraldajateks olid Ralf Pütsepp, Ragnar Võsa, Janar Almet. Võitjatele jagati ka medalid ning võitja võistkond sai ka pisikese karika. Jääme huviga ootama järgmise aasta turniiri.

Vaata videot tervest mängust siit.

Pildi autor: PiiaR

Kooli tutvustusvideo

Novembrikuu meediatiimi lisaülesandeks oli valmis teha kooli tutvustav video, mis lõpuks ka valmis.

Nutiseadmete kasutamine tundides

 Kuna meie riiki kutsutakse e-riigiks ja meie koolis on niipalju erinevaid võimalusi kasutada igasuguseid nutiseadmeid, tegime küsitluse, kui palju meie koolis tegelikult kasutatakse nutiseadmeid ja mida nendest arvatakse. Küsitlusse olid kaasatud õpilasi ja õpetajaid nii gümnaasiumist kui ka põhikoolist, lisaks paar algklasside õpetajat. 

Gümnaasiumis kasutatakse tundides nutiseadmeid üsnagi tihti, tõsi küll, mõnes tunnis vähem. Enamasti kasutatakse seal õppetööga seotud rakendusi ja käiakse õppetööga seotud lehtedel, näiteks chemicum, regio, geogebra ja kahoot. Teadagi, et kõik nii aktiivselt tundides ei osale, siis vastustest tõusid populaarseteks ka instagram ja facebook. Peaaegu mitte keegi ei poolda siiski, et õppematerjalid, õpikud ja töövihikud koliksid paberi pealt ümber veebikeskkonda, kuid kaks küsitletut siiski pooldas seda. Telefonide kasutamise keelamist koolis siiski ei pooldata. Need, kes ütlesid, et pooldavad, põhjendasid seda sellega, et tuleks pigem algklassides seda piirata, lihtsalt põhjusel, et lapsed ei suhtle piisavalt omavahel. Neid tuleks ka õpetada, millal ja kuidas telefone kasutada. Kõik peale ühe inimese arvasid ka, et nutiseadmed võivad aidata kodutööde lahendamisel. 

Põhikoolis kasutatakse nutiseadmeid küll natukene vähem. Esile tuli uusi populaarseid interneti lehti ja rakendusi, populaarseimad neist on miksike ja libre office.  Põhikoolis tahab enamik õpilasi oma õpikuid siiski veebi kujul. Õpetajad on endiselt enamasti sellele vastu. Telefonide keelamisele on õpetajad rohkem poolt, kuna põhikooli õpilased kipuvad tihti nendega tundi segama. Kõikide küsitletued põhikooli õpetajate ja -õpilaste arvates aitavad nutiseadmed suuresti kaasa kodutööde tegemisele. 

Algklasside õpetajad kasutavad märgatavalt vähem oma tundides nutiseadmeid. Populaarseimad interneti leheküljed algklassides on miksike ja vahel ka quizlet. Kõik õpetajad olid vastu õpikute ja töövihikute kolimisele veebipõhilisele platvormile. Üks õpetaja lisas, et tal hakkab kahju nende laste selgadest ja silmadest. Pooldatakse ka nutitelefonide keelustamist koolis sotsiaalsel põhjusel, lapsed räägivad üha vähem üksteisega just nutitelefonide tõttu. Kuid hoolimata sellest arvatakse siiski, et nutitelefonid võivad kaasa aidata koduste ülesannete lahendamise juures.

Kokkuvõte Lilleküla sportlikust kooliaastast

Kooliaasta algas spordisündmuste poolest vaeselt. Aasta esimesed spordisündmused olid gümnaasiumi pendelteatejooks, kus võistlesid omavahel Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi klassid. Väljaspool kooli leidis aset Tallinna koolinoorte pendelteatejooks, kus saavutati 31. koht põhikooli ja 10. koht gümnaasiumi arvestuses. Stroomis leidis aset murdmaateatejooks 3.-7. klassidele, kus saavutati kaks esikohta 4. Klasside ja 6.-7. Klasside arvestuses.

Kuigi juba oktoobriks oli suutnud enamus õpilasi ja õpetajaid end tublisti kooliellu sisse seada, ei olnud ka see kuu spordiürituste poolest eelnevast rikkalikum. Sellel kuul hullutati noorukeid nii kooli juubeliüritustega võimlas kui ka Tallinna koolinoorte murdmaajooksu võistlustega Hiiul, kus võidukalt võeti enda kätte 11. Koht gümnaasiumi poolt ja 17. Koht põhikooli poolt.

Novembrikuu tippsündmuseks oli algklasside teatevõistlused, kust omavahel proovisid jõudu esimesed neli klassi. Liikudes edasi vanemate õpilaste tulemustesse, saab välja tuua, et 12.l klassi õpilane Helis Pajuste võitis koolidevahelised sulgpallivõistlused, tuues karika Lilleküla Gümnassiumisse. Üheks kõige huvitavamaks südmuseks kujunes LOQUIZ digorienteerumine, kust tulid osa võtma peale Lilleküla õpilaste ka teiste koolide noored. Maailma kõige enimmängitava spordi – jalgpalli koolidevahelistel võistlustel läks Lilleküla noortel hästi. Gümnaasiumi poisid võitsid Tallinna arvestuses 3. koha ning põhikooli naiskond 5. koha.

Detsembris leidis saali seinte vahel aset traditsiooniline gümnaasiumi võrkpalliturniir. Kool, mis on võitnud kõikides vanuseklassides koolidevahelistes võrkpallimängudes ainult esikohti, sai välja selgitada oma parima võrkpalliklassi, kelleks loomulikult oli võrkpallimängijatest koosnev 12.l klass. Suure vahega ei jäänud maha ka 12.r. Kolmandaks jäi uustulnukaist koosnev 10.b, kes lubas järgnevatel aastatel juba suurema lahingu anda.

Vaheajast puhanuina tulid jaanuaris esimesele kohale neljal teatevõistlusel 5. klass, näidates oma jõudu Audentese Spordigümnaasiumis. Samal ajal toimus Lilleküla võimlas algklasside võimlemine, kus väiksemad õpilased said panna proovile nii kordinatsiooni kui ka painduvuse.

Kahekordseks Eesti meistriks tuli talvistel meistrivõistlustel sisekergejõustikus poiste põhikooli arvestuses 7.a klassi õpilane Ken Mark Minkovski. Alad, mille Ken võitis, olid 60 ja 200 meetri jooks. Tallinna koolinoorte meistriks võrkpallis tulid taaskord Lilleküla Gümnaasiumi tüdrukud, kes võitsid kõik mängud, mis aset leidsid. Pallimängudes olid tublid ka 2-3 klassi õpilased, kes võitsid rahvastepallis Tallinna arvestuses 1.koha. Teateujumises said gümnaasiumineiud viienda koha.

Põhja- Tallinna ja Kristiine linnaosa 4.-5. Klassidevahelises rahvastepallis jäi lilleküla 1. Kohast vaid ühe mängu kaugusele. Isegi kui ilmataat meid alt vedas, suutsid ikka Lillekülas võimul olijad meile suusapäeva korraldada.Ning nagu igale õigele peaaegu põhjamaa koolile kombeks osalesid meie kooli õpilasedki Põhja- Tallina ja Kristiine linnaosa suusavõistlustel, kus 3.-5. Klasside kui ka 6.-7. Klasside arvestuses saavutati hõbe. Isegi kui see ühtegi õiget Lilleküla õpilast ega õpetajat ei üllata, siis tuleks ikkagist välja tuua, et Tallinna koolinoorte meistrivõistlustel võrkpallis võideti 1. koht.

Tallinna koolinoorte 2016. Aasta meistrivõistlusel sõudeergomeetritel hoidis oma esikohta põhikool, kuid isegi kui gümnaasiumi esindajad sõudsid nagu rüüsteretkele minevad viikingid, pidid gümnasistid leppima 14. Kohaga. Põhja- Tallinna ja Kristiine linnaosa koolidevahelises ujumisvõistluse 3.-5.klasside, 6.-7. Klasside kui ka 4.-5. Klasside tütarlaste rahvastepalli meistrivõistlustel saavutati esimesed kohad. Aprilli kuu lõppes jüriööjooksuga.

Kuna ka parimatel meist läheb päikeseliste ilmadega mõte suvele siis nii juhtus ka põhikooli õpilastega, kes said Tallinna koolinoorte meistrivõistlustel võrkpallis esikoha asemel hõbemedali. 6. -7. Klasside poisid ei lasknud end siiski ilusatel ilmade eksitada, vaid läksid ja võitsid Põhja- Tallinna ja Kristiine linnaosa jalgpalliturniiril 1. Koha. Kooliaasta lõpetati spordinädala ja klassidevahelise jalgpalliga.

Tantsumaania

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis toimus 07.04 tantsuvõistlus „Tantsumaania“, mis on toimunud juba mitmeid kordi. See on väga tore ja kaasatõmbav üritus, kohal olles tahaksid sa ka ise minna lavale, sest see, kuidas esinejad ja publik naudivad seda üritust, on lihtsalt suurepärane. Selleaastasel Tantsumaanial esines 14 tantsurühma. Kõik olid vapustavalt head tööd teinud, mida oli hästi näha ka tantsude vaatamisel, aga paraku peab keegi võitma ja keegi kaotama.

Sel aastal saavutas kolmanda koha 9.b klass lauluga “Run the world”, teise koha sai 8.b lauluga “Light it up” ja tänavuse Tantsumaania võitjaks krooniti 11.r klass lauluga “Unetus”. Eripreemia kõige energilisemale esitusele läks 11.b-le, lauluks “Lugedes tähti”.

4.b klassi esineja salto (Fotograaf: ReimoR)

Suured tänud peab ütlema sponsoritele, kes tegid selle ürituse veelgi suursugusemaks. Tänu nendele oli see üritus vapustavalt kihvt.

NOBE Eesti Aloe Vera

Tantsugeen

Saku Läte OÜ

BalSnack

ExitRoom

Lasergame

DanceAct

Goodmark OÜ

Kangadźungel

SEB Maijooks

Nike Noortejooks

Suur Puu OÜ

SA Tallinna Teletorn

AvionTehnika

Artikli autor: ReimoR

Intervjuu Vilve Lepikuga matemaatika riigieksamist

Hiljuti sooritasid 12. klassi õpilased riikliku matemaatika eksami. Seetõttu intervjueerisime Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi matemaatika õpetajat Vilve Lepikut, et kuulda tema kommentaare eksami sooritamistest.

Kuidas läks teie meelest selle aasta eksamite sooritamine?

"Eksami soorituse kohta veel ei oska öelda, sest lõpptulemusi pole teada. Mida ma võin eksami ülesannete kohta öelda on see, et ülesanded olid täiesti lahenduvad. Meie kooli lastele ei oleks tohtinud olla ühtegi üllatus ülesannet. Ehk siis, käi koolis ja sa saad eksami tehtud."

Mis olid kõige tüüpilisemad vead?

"Tüüpvead on, et ei osata kasutada oma kalkulaatorit. Liidetavad on õiged, kuid summa on vale. Tehteid toksitakse valesti sisse. Silma paistis veel see, et ülesande käigus saadud vastuseid ei osata hinnata. Vormistada tuleb õigesti. Mõned õpilased panevad tulemused liiga napilt kirja ning pole näha, kust ta selle tulemuse saanud on. Mõned tehted tehakse peast ning mõned pannakse paberile kirja. Kuigi õpetajad saavad aru, mida laps mõtleb, loetakse seda siiski veaks. Nii palju peab viitsima kirjutada, et paned tehte paberile kirja, isegi kui arvutad peast. Ka nuputusülesannetel tuleb panna kõik kirja. On lapsi, kes lahendavad ülesandeid peast ning panevad kirja ainult vastuse, kuid selle tulemusena saad sa ainult ühe punkti viiest. Kirjeldades töökäiku saad jällegi täispunktid."

On teil mingeid tagant järgi tarkusi eksami läbinutele?

"Üks tarkus on, et käi koolis. Kui käid koolis, tulevad kõik asjad tuttavad ette. Teine tarkus on,et kui antakse matemaatikas lahendada ülesandeid, siis need ei ole niisama laste kiusamiseks. Matemaatika ülesanded tahavad treeningut. Treeningul raske, lahingus lihtne. See kehtib sada protsenti. Käige koolis ja jääte tulemusega rahule."

Mida soovitate õpilastele, keda ootab veel matemaatike eksam ees?

"Soovitan sama asja. Käige koolis, nähke vaeva. 12. klass tuleb pingutada. Tänapäeva laste juures jääb silma liiga lihtne alla andmine. Kui ülesanne tundub esmapilgul raske ei hakata seda lahendamagi. Kui loetakse ülesanne üks kord läbi, siis jääbki tunne et ei oska ja ei saa aru. Kuid lugedes teine kord tundub juba lihtsam ning oskatakse juba midagi kirja panna. Ehk siis ennast ei tohi haletseda, tuleb treenida nii nagu sportlasedki, kes ei lähe kohe külmalt võistlema,  tuleb käia koolis."

Artikli autor: BrittaL

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi suurepärased sportlased

24.-25. mail toimusid Kadrioru staadionil Tallinna koolinoorte meistrivõistlused kergejõustikus. Lilleküla kool oli esindatud 29 õpilasega, kes võistlesid kahel päeval paljudel aladel. Kool saatis välja nii kergejõustikutreeningutes käivad kui ka mõnda ala esimest korda proovivad õpilased. 

Kõige edukamad olid PN vanuseklassi ehk kuni 9. klasside poisid, kes said kokku 3 medalit. Selles vanuseklassis saavutas 7.a klassi õpilane Ken-Mark Minkovski poiste 100 m eeljooksudes esikoha ajaga 11,31. Finaalis veel kiiremat aega – 11,29 näidanud Minkovski saavutas üsnagi kindla võidu teiste üle. Teine medal tuli Minkovskile kaugushüppes, kus stabiilse üle 6 m hüpete seeria lõpetas võiduhüpe 6,25 m.

 
Esikoha saavutas PN 4x100 m tiim, kuhu kuulusid Christian Korka, Martin Bode, Otto Maasik, Ken-Mark Minkovski

Tüdrukute vanemas vanuseklassis saavutas 11.r õpilane Anette Piirsalu kolmanda koha 400 m jooksus. 

4x100 m teatejooksu tiim oli esindatud ka tüdrukute vanemas vanuseklassis ning nad saavutasid viienda koha. Tiimi kuulusid Carmen Sillamaa, Sandra Binsol, Mirjam Cicetti, Anette Piirsalu. Ka poiste vanemas vanuseklassis oli välja pandud teatejooksutiim ning saavutati samuti viies koht. Tiimi kuulusid Cristopher Kehinde, Johan Pastarus, Peeter William Sarevet, Andrei Totšilin.

Kaks päeva olid küll pingelised, kuid saavutati rohkelt isiklikke rekordeid ning motivatsiooni edaspidiseks sportimiseks.

Intervjuu õpetaja Altsooga soome keele olulisusest

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi kümnendikud saavad ühe valikainena endale valida soome keele, mille õpetajaks on Madean Altsoo. Oma eduka töö eest on õpetaja saanud korduvalt kiitust ja tunnustust. Lisaks on tema õpilased jõudnud igal aastal Tartus toimuvale vabariiklikule soome keele olümpiaadile ning saavutanud seal alati häid tulemusi.

Sellel nädalal intervjueerisime õpetaja Altsood, esitades talle mitmeid küsimusi tema aine kohta. Küsimusele, miks peaks soome keele valima, vastas õpetaja kindlalt, et keel on rikkus, mida keegi meilt võtta ei saa ja selle oskamine tuleb ainult kasuks.

Kurvastavalt pidi õpetaja Altsoo aga tunnistama, et gümnaasiumi esimesel aastal soome keele valinud inimesi jääb järgmisel aastal oluliselt vähemaks. Ometigi peab mainima, et edasiõppijad on keele omandamises kirglikumad ja töökamad, valmistades sellega õpetajale palju rõõmu. 

Artikli autor: CarolyU

Mikk Talpsepa külastus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi

26. mail külastas Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi Etalon Varahalduse AS asutaja Mikk Talpsepp. Nimelt käis Talpsepp  rääkimas tehnilisest analüüsist majandus- ja ettevõtlusõpetuse ainetunni raames. Talpsepp rääkis tehnilise analüüsi põhiseisukohtadest, nagu näiteks hindade liikumine. Veel oli juttu tehnilise analüüsi infoallikatest ja juhuslikkuse printsiibist, mida oli võimalus ka järgi proovida. Selleks oli vaja joonistada graafik ning võtta kaks täringut. Täringuid visati mitu korda, mille järel märgiti tulemus graafikule. Sellega tuli välja tõenäosus, et tuleb mingi kindel arv silmasid täringutel, kui neid visata. Talpsepp võrdles ka Eesti ja mõndade teiste riikide investeerijaid, tuues välja Eesti probleeme ja algelisust investeerimise valdkonnas.

Artikli autor: MarkG

11. klassid valmistuvad eksamiteks

11. klassidel on tulemas üleminekueksamid ajaloos ja keemias. 11.r ja 11.l teevad eksami keemias ning humanitaarklass ajaloos. Eksam toimub 30. - 31. mai, nii et õpilastel pole jäänud enam kaua korrata.
Uurisime igast klassist mõnelt õpilaselt, kuidas tema valmistub eksamiks ja mis on tema emotsioonid.

Anette P., 11.r

"Mina teen keemia eksami. Mulle see väga meeldib, sest keemia on üks mu lemmikainetest ja see on väga põnev. Tegin ka 9. klassi lõpus keemia eksami, kuid nüüd on meil teiste teemade peale (orgaaniline keemia). Eksamiks valmistumine on käinud terve see aasta. Keemia põhitõed on mul selged. Võtan ette kontrolltööde küsimused ja eksami kordamisküsimused, vastan neile ja vaatan ka töövihiku harjutusi, seal on väga hästi seletatud. Natuke olen ikka närvis ka, sest see aine meeldib mulle ja tahan head tulemust. Kõige raskem on see, et ainetel on väga sarnased nimetused ja valemid, eksaminärviga võivad need sassi minna.
Iseenesest pähe pole midagi vaja õppida, lihtsalt on vaja aru saada ja asjad selgeks teha."

Caroly, 11.h

"Ajaloos  teen eksami. Eksamiks valmistun ette magamatute ööde, hunniku õppimise ja kümne tassi kohviga (heh). Närvis olen ka Ikka. Kõige rohkem muretsen sellepärast, et oluliste ajaloosündmuste järjekord läheb segamini ja aju on pundar."

Anu, 11.l

"Teen eksami keemias 30. mail. Valmistun ette koolis- proovin kõikides konsultatsioonides käia ja muidugi ka küsimusi küsida. Iseseisvalt õpin reede õhtul ja pühapäeval- nii jääb mul info kõige paremini meelde. Närvis ma eriti tegelikult ei ole, aga kuna eksamini on neli päeva alles aega, siis nii varakult ma ei tunne veel ühtegi emotsiooni. Pole veel kohale jõudnud, et eksam tulemas. Eelkõige muretsen selle pärast, et õpin üle ja unustan kõige lihtsamad ja loogilisemad asjad ära - see on mu suurim probleem peaaegu igal juhul. Eelkõige tuleb ette kohe eelviimase kontrolltöö näide, kus kõige lihtsamad asjad olid kõik meelest läinud."

Edu kõikidele 11. klassidele!

Loe, millega on Kadri Ustav teeninud üle 120 medali!

Kadri Ustav on 11. b klassi aktiivne ja tubli sportlane ning on eeskujulik ka õppeedukuselt. Tegin Kadriga intervjuu, et saada rohkem teada tema sportlikust elust.

1. Kui kaua oled spordiga tegelenud?

''Olen spordiga tegelenud alates 5. eluaastast ehk 13 aastat.

2. Millega praegu kõige rohkem tegeled?

''Hetkel on mul spordipaus, sest olen vigastatud, aga muidu tegelen karatega, ratsutamisega ja rogainiga ehk orienteerumisega.''

3. Kas oled võitnud mingeid kõrgemaid autasusid?

''Maailmameistrivõistlustel olen rogainis võitnud ühe pronksmedali. Euroopa meistrivõistlustel olen samuti rogainis võitnud pronksi ja karates kaks kuldmedalit. Eesti meistrivõistlustelt on mul palju tiitleid. Kokku on mul üle 120 medali.''

4. Mis värvi vöö sul karates on?

''Mul on pruun vöö kahe musta triibuga. See tähendab, et ma peaks tegema veel ühe eksami, et saada must vöö, aga mul pole plaanis seda teha, sest ma arvan, et vöö on pigem teistele taseme näitamiseks ja kui ma tean, et ma olen heal tasemel, pole mul seda vööd vaja.''

5. Kas on mõni spordiala milles sa hea pole?

''Ma pole hea pallimängudes v.a võrkpallis. Ümmargused asjad mulle ei istu.''

6. Millega tahaksid tulevikus tegeleda?

''Hinges tahaks tegeleda kokandusega, aga, kuna ma tean, et ma suudan rohkemat, siis tahan ma omandada meditsiinilise hariduse. Rogainiga tegelen arvatavasti elu lõpuni.''

Kadri Euroopa Meistrivõistlustel Tšehhis 2015. aastal

Direktori vastuvõtt

26. mail toimus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi aulas direktori vastuvõtt, kuhu olid kutsutud kooli silmapaistvad õpilased. Kutsutud olid jaotatud saavutuste eest vastavatesse kategooriatesse: edukas õppetöös, head saavutused spordis, huvitegevuslik aktiivsus ja koolielu edendamine. Kõik päevakangelased said raamitud tunnustuse, kus oli kirjas, mida erilist nad saavutanud on, ning õpetajate poolt kirjutatud iseloomustuse. Kingituseks olid veel kooli logoga tass ning rinnamärk. 

Pärast meenete jagamist said kõik nautida 11. klasside kokanduse kursuse õpilaste poolt valmistatud suupisteid. 

Silmapaistvate tulemuste eest õppetöös said tunnustuse:
Karoliis Mänd (1.b)
Rainis Gelenitš (3.d)
Karoliine Hirmat (4.b)
Kevin Markus Korrol (5.b)
Karlote Lindvest (8.a)
Kirke Hiob (8.b)
Tia Maria Kallaste (9.b)
Pietro Cicetti (10.a)
Alexandra Artma (10.b)
Kristofer Kirss (11.r)
Angele Zamulskyte (12.l)

Silmapaistvate tulemuste eest spordis said tunnustuse:
Polina Metlitski (4.c)
Ken Mark Minkovski (7.a)
Marlene Vompa (9.c)

Liisa Kivistik (10.b)

Silmapaistvate tulemuste eest huvitegevuses said tunnustuse:
Aron Altmets (5.c)
Martin Väli (5.c)
Rauno Tegelmann (12.h)
Karl Hannes Veskus (12.r)
Darja Jefimova (12.h)
Peeter William Sarevet (12.h)

Silmapaistvate tulemuste eest koolielu edendamisel sai tunnustuse:
Oscar Leemets (12.l)

Piltide nägemiseks klõpsake SIIA

Elektroonilised õpilaspiletid

Juba järgmise kooliaasta algusest võetakse meie koolis kasutusele uued elektroonilised õpilaspiletid.

Eelmisel nädalal tehti kõigist õpilastest eraldi foto, mida kasutatakse õpilaspiletil. Uued piletid võetakse kasutusele juba 1. septembrist 2016 ning õpilased saavad need kätte klassijuhatajalt. 

Uus õpilaspilet on kõigile tasuta, kuid kaotamise korral tuleb duplikaadi vormistamise eest juba maksta. 

Küsisime õpetaja Anu Luurelt, milleks on vaja meile uusi õpilaspileteid ja mis on nende eelised võrreldes vanadega.

Saime teada, et kaarti on kindlasti mugavam kasutada kui praegust õpilaspiletit ja sellega kaasnevad mitmed muudatused sööklas ja ka koolis üldiselt. Nimelt hakatakse järgmisest aastast kasutama süsteemi, millega peab õpilane ennast kooli tulles registreerima ning selle abil saavad lapsevanemad kontrollida, kas nende laps ikka on kooli jõudnud. Sarnane muudatus tuleb ka sööklasse, kus peab ennast kaardiga registreerima ning seda tehes saab alles söögi, mis kokkuvõttes väldib võimaluse õpilastel mitu korda päevas sama tegemast. Eeliseks on see, et söömas saab käia siis, kui ise soovitakse ning pearooga ja magustoitu saab registreerida erinevatel vahetundidel, seega ei pea sööma korraga mõlemat, kui selleks soovi pole.

Probleemiks võib kujuneda aga kaardi ununemine koju ning sellest omakorda võib tekkida õpilastel koduseid muresid, kui vanematele ei suudeta selgeks teha tõde, et nende kaart ununes koju, mitte ei tegeletud millegi muuga väljaspool kooli. 

Õppealajuhataja mainis ka tulevikku, kus ideaalis võiks olla igal klassil eraldi enda registreerimispunkt ja selle abil ei läheks enam tundide algused puudujate kontrollimisele.

Artikli autor: TarviT

Inetu pardipoeg

25. mail toimus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi aulas 3.b loovusklassi näidend „Inetu pardipoeg”. Etendus oli mõeldud algklassidele, kuid päev varem näidati seda ka etenduses osalenud laste vanematele. Kõikidel väikestel näitlejatel olid seljas lustakad kostüümid ja ka lava oli ilusti kujundatud ning teemale sobiv.

Lugu „Inetu pardipoeg” on algselt Hans Christian Anderseni õpetlik muinasjutt pardipojast, keda välimuse pärast alguses võõristatakse, kuid kellest lõpuks sirgub kaunis luik.

Laste juhendajateks olid muusikaõpetaja Kristiine Mõttus ja algklasside õpetaja Evelin Sulaoja. Kristiine Mõttus valis teose vastavalt laste iseloomule ning oskustele. 

Fotode nägemiseks klõpsake SIIA

Lilleküla õpilaste inglise keele oskuste testimine

17. mail, projektipäeval tegid 11. klassid inglise keele B2 ja C1 taseme teste. Test oli jagatud mitmeks osaks, kokku kestis töö tegemine umbes 4 tundi. Töös oli grammatikat, kirjutamist ja kuulamisülesandeid. Vahepeal said õpilased ka 15 minutit puhata.

Küsitlesime kahte 11.r klassi õpilast ja kahte 11.b klassi õpilast. Küsisime, mis testi nad tegid, mis oli raske, mis kerge, kas jäid oma sooritusega rahule  ja kas nad tahavad teha 12. klassis ka Cambridge'i eksamit.

Ragnar 11.r
B2 taseme test.
"Isiklikult valisin B2. Ütleks, et essee oli raske, kuna selleks hetkeks oli väsimus tekkinud ning jutt ei tahtnud jooksma hakata. Jäin rahule. Võibolla teen eksami."

Andres 11.r
C1 taseme test.
"Kokkuvõttes ei olnud raske test. Kõige raskem oli lugemisosa ja kõige kergemad olid kuulamine ja kirjutamine. Üldjoontes enam-vähem jäin rahule endaga. Tuleviku peale ei ole veel mõelnud.

Kersti 11.b
C1 taseme test.
" Osaliselt raske, aga mitte midagi väga hullu. Kõige raskem oli üks lugemisülesanne, aga sellega sain ka vist hakkama.Kõige kergem oli kirjutamise osa, sest teema oli lihtne ja jutt tuli üsna soravalt. Loodan, et tulemused tulevad head ja üldiselt jäin endaga rahule. Kindlasti plaanin teha sügisel sama testi, et kõrgem tase kätte saada.

Kadri 11.b
C1 taseme test.
"Minu jaoks oli see oodatust raskem. Kõige raskem osa oli grammatika ja kõige kergem oli kirjutamine. Sooritusega väga rahule ei jäänud, aga eks näis, mis tulemus tuleb. Kui juurde õppida, siis tahaks sügisel sama testi teha."

11. klassi õpilased saavad oma tulemused ja inglise keele taseme teada paari nädala jooksul.

Intervjueeria: BrittaL

Artikli autor: PiiaR