Robootika

Meie koolis on palju aineid, mida mujal koolides ei leia. Palju on meil ka igasuguseid nutiseadmeid. Kuid kes veel ei teadnud, siis neid mõlemat ühendab robootika!

Robootika on 11. klassis ja ka kohustuslik nii reaalklassile kui ka loodusklassile, ning ka 5 klassis antakse robootika tundi. Robootika tunde annab õpetaja Tarmo Mäesalu. Minu jaoks oli robootika tund suhteliselt huvitav, nii ehitamise poole pealt, kui ka programmeerimise poole pealt. Kuid kes tahab seda varem kogeda või rohkem, kui tundidest ei piisanud, siis selleks on meie koolis ka robootikaring. Füüsikaõpetaja Elle Klooster juhendab kolmanda kuni viienda klassi õpilasi robootika ringis.

Roboteid ehitatakse Lego Mindstormsi komplektidest ja siis progammeeritakse, kasutades Mindstorm.nxt programmi. Kasutatakse ka EV3 ja Wedo 2.0 baasil roboteid. Robotid võivad olla nii mõnedki asjad või loomad. Piiri paneb ette vaid inimloomus!

Lego kastid robotite ehitamiseks

Juuni alguses külastasin põhikooli robootikaringi ja õpetaja Klooster näitas lahkelt ette, mida nad seal ringis teevad. Algajad ehitavad juhendite järgi, edasijõudnud juba oma ideede kohaselt, aga pearõhk on programmeerimise õppimisel. Sain ka robotitest pilti teha. Ring on tasuline, alustab uue õppeaasta oktoobris ja infot selle kohta saab septembris kooli koduleheküljelt.

Helikopter

Koer

Robotitel on mitu eesmärki. Mõned peavad niisama tõusma, istuma või haukuma vastavalt sellele, kui kaugel keegi temast on, kuni loomade slaalomini ning ka palju keerukamate tegevusteni. Pallide sorteerimine värvi järgi, ruumis olijate kokkulugemine, õhulend, asjade lennutamine teatud kaugusel olevasse kasti ja joont jälgides omapäi sõitmine on roboti jaoks käkitegu, kui vaid õiged jupid küljes ja õige programm peal on.

3.klasside ujumiseksam

Tallinna Huvikeskus "Kullo" korraldab Tallinna üldhariduskoolide 3. klassidele koolikohustuslikku ujumiskursust.  Kursuse maht on 24 akadeemilist tundi ja selle läbimine on riikliku õppekava järgi kohustuslik. Koolikohustusliku ujumise eesmärkideks on õpilase veekartuse ületamine ning eluks vajaliku ujumisoskuse omandamine.

Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpilastel toimus eksam 31. mail. Meie kooli õpilasi õpetasid kaks treenerit - Õnne ja Katre. Eksamil pidi õpilane ujuma 25 m koera, 25 m selili krooli ja 25 m rinnuli krooli. Ujuma pidi ilma abivahendita ja väga hea hinde saamiseks ei tohtinud teha pause. Rääkisime 3.d klassijuhatajaga, kes ütles, et tema klassist sooritasid eksami kõik 21 õpilast, hinded olid erinevad, kuid kõige olulisem on see, et kõik said hakkama. Õpilased on ujumistundide poolt ning kõigile meeldivad need väga.

24. veebruar Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis

24. veebruaril peeti Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis vabariigi aastapäeva aktus, et

mälestada päeva, mil ametisse astus Konstantin Pätsi ajutine valitsus ning loodi Eesti

Vabariik.

Aktusel lauldi austuse näitamiseks hümni ning seejärel ka kooli oma hümni. Heisatud

olid nii Eesti Vabariigi kui kooli lipp.

Kuna terve kool kooli aulasse ära ei mahu, peeti aktust erinevatele kooliastmetele

erineval kellaajal, aga siiski samal päeval. Esimesel aktusel osalesid 1.-3. klassid,

nende järel läksid aktusele 4.-8. klassid ja viimastena koos abiturientidega 9.-11. klass.

Aktusel esinesid õpilased lauludega, abituriendid esitasid Elmo Nüganeni filmi

„Nimed marmortahvlil“ põhjal lavastuse, kust toodi kaasõpilasteni väike katkend,

milline oli situatsioon 1918. aastal, kui Eestit kaitsesid ka suures osas noored

gümnasistid. Lisaks laulule ja näidendile esitasid ka kooli õpetajad väikse grupiga

rahvatantsu etteaste, mis pälvis peale esitust õpilastelt suure aplausi.

Peale etteasteid kuulutas direktor välja, et õpilased võivad liikuda koju ning veeta

perega ülejäänud riigipüha koos. Sellele järgnes aulast lippude välja viimine.

Hetk, mil direktor õpilased koju lubas, paistis olevat igale kooliastme õpilasele

meeldivaim ning tõi ka õpetajatele muige näole, nähes, kui rõõmsad õpilased on.

11.b klassireis A.H. Tammsaare kodukohta

1. juunil toimus 11.b klassil reis Anton Hansen Tammsaare kodukohta Albusse, kus

külastati maju ja maid, kus eesti kuulsamaid kirjanikke üles sirgus.

Reisist ei arvatud algselt palju, kuid loodeti, et tuleb põnev ning sisustab päeva ära,

peale mida saab Eesti versus Andorra vahelist vutimängu vaatama minna. Kohale

jõudes oli aga huvi koha vastu juba rohkem tõusnud ning jalgpall oli jäänud

tagaplaanile. Külastati maju, kus elas Anton Hansen oma perega, kus hoiti loomi, kust

saadi vett, kus asus küla kiik ja kus hoiti vilja. Esimesed poolteist tundi oli peamine

küsimus õpilastel omavahel: „Millal saab küll süüa?“ ja kui saadi teada, et on kätte

jõudnud söögiaeg, joosti kiirelt külakiige juurest söögisaali, kus ootas reisil olnud

õpilasi suuremat sorti toidulaud. Peale toidulauda lasid õpilased veerand tundi leiba

luusse ja siis mindi rabateele jalutama. Teekond oli neli kilomeetrit pikk, kuid jalutus

oli päeva üks haripunktidest. Tee peal nägid õpilased rabajärve, kuhu otsemaid sisse

karati. Vesi oli väga soe ning õpilased said rabajärves ujumise kogemuse. Peale

ujumist oli vaid ülesanne kuivaks saada. Peale rännakut jõuti bussi, mis oli meile vastu

sõitnud. Sellega sõideti edasi Nelijärvele, kus taaskord said vaprad rändurid vette

hüpata ja liha grillida. Tagasisõidul Tallinna võtsid õpilased bussi tagumises otsas

laulu püsti ning peeti maha ka väiksemas mõõdus talendivõistlus.

Jõudes tagasi Tallinna, oli kõigil tuju rõõmus ja mõeldi omaette, et vast ei olnudki

kõige halvem reis, kuigi oli võimalus minna Tšehhi.

Õpetaja Elp jumaldab gümnaasiumi

Jaanuarikuu meedia tiimi lisaülesandeks oli teha Lilleküla õpetajatega intervjuu või  persoonlugu õpetajatest. Valmistasime kasti, kuhu said õpilased panna küsimusi õpetajatele. Ka õpetaja Lemme-Liis Elpile esitati küsimusi ning seetõttu valisingi ka tema oma intervjueeritavaks. Küsisin temalt neid küsimusi, mida õpilased olid esitanud ning lisasin ka paar küsimust, et uurida veel tema kohta.

1. Kui te poleks õpetaja, siis mis ametit te peaksite?

Kindlasti midagi seotud esinemistega ja laval olemisega.

2. Õpetaja amet on vastutusrikas ja kindlasti mitte kergete killast, kuidas sündis see otsus, et saada pedagoogiks?

Lõpetasin muusikaakadeemia koolimuusika eriala, see ongi minu professioon.

3. Kas õpilased pigem annavad või võtavad energiat? Ning kuidas suhtute laiskadesse õpilasetesse?

Võtab ja annab, tasakaal peab ka siin olema. Laisklemine on inimloomuse osa, aga küll elu õigel ajal paika paneb.

4. Olete vahel tundnud et õpetaja amet on ennast ammendanud ning vajate uut väljakutset?

Õpetaja elukutse ONGI väljakutse. Ja selle nautimine...

5. Milline on teie elumoto?

"Kui tahad rahu,valmistu sõjaks" "Ma mõtlen sellele homme"

6. Milline õpilane olite koolis?

Oma arvamusega viieline.

7. Meenuta oma lemmikõpetajat, milline ta oli, mida olete temalt õppinud?

Mulle meeldisid mitmed õpetajad, kuid neid ühendas oma aine täielik valdamine, detailideni ettevalmistatud tunnid ,nõudlikkus, korrektsus,hea välimus. Neid vaadates ja kuulates jäi mulje, et õpetaja olla on midagi erilist.

8. Te õpetate meie koolis ainult ühe päeva nädalas, millega tegelete ülejäänud ajal?

Mul on lihtsam anda üks aadress, uudista sellel koduleheküljel ringi ,saad minu kohta nii mõndagi teada. www.arsis.ee

9. Miks teile meeldib õpetada gümnaasiumi õpilasi? Kas noored on teile midagi õpetanud?

Ma JUMALDAN gümnaasiumi, te mõtlete kaasa,huvitute teemadest, olete loomingulised. See annab minu tööle ka mõtte.

10. Kas te kannate igat kleiti ainult ühe korra?

Haha, mida nemad tähele panevad?!?T e pole pooli kleite veel näinudki...

Artikli autor: KeithJ

Õpetaja Mäe on alati hea laps olnud

Jaanuarikuu meedia tiimi lisaülesandeks oli teha Lilleküla õpetajatega intervjuu või  persoonlugu õpetajatest. Valmistasime kasti, kuhu said õpilased panna küsimusi õpetajatele. Ka õpetaja Kaire Mäele esitati küsimusi ning seetõttu valisingi just tema oma intervjueeritavaks. Küsisin temalt neid küsimusi, mida õpilased olid esitanud ning lisasin ka paar küsimust, et uurida veel tema kohta.

1. Kui te poleks õpetaja, siis mis ametit te peaksite?

Kitsam eriala on mul klimatoloogia ja võiksin töötada ka sünoptikuna. Näeksin end töötamas ka aiandusagronoomi, maastikuarhitektina, sest aiandus on minu teine suur hobi.

2. Miks teile meeldib sööklas korda pidada, kas see käib teie töökohustuste hulka?

Sööklasse sattusin korda pidama seetõttu, et sinna oli vaja õpetajat, kes tunneb praktiliselt kõiki õpilasi. Kuna õpetan 7.-12. klassini, siis tean tõesti kõiki selles vanuserühmas. Lubasin  olla üks aasta, aga nagu ikka on ühest saanud juba mitu. Nii et ma olen seal pigem seetõttu, et keegi peab seal ju olema ja eriti keegi teine seda ametiposti üle võtta ei taha, kuigi olen pakkunud.

3. Kui teilt küsida peast maailmakaarti, siis mis hindele te vastaksite?

Oleneb sellest kui detailselt küsida. Riikidega saaksin hakkama, pealinnasid kõiki küll ei tea, samuti mitte kõiki väikseid saari, jõgesid jne. Piirkonna, maailmajao määraksin ehk ära.

4. Kust on tulnud teie geograafia huvi?

Ei saa öelda, et koolist, sest minu geograafiaõpetaja ei olnud kõige meeldivam inimene. Pidime teksti lihtsalt pähe tuupima, ise sellest aru saamata. Olen ise õpetajana teinud kõike just risti vastupidi kui tema ja üritanud panna õpilased asjadest aru saama. Õppima läksin suurest reisihuvist, sest sellel erialal olid ettenähtud pikad suvised praktikad üle terve tollase NSVL. Valisin kahe eriala- matemaatika ja geograafia vahel ja peale jäi viimane ning ma ei ole seda valikut iialgi kahetsenud.

5. Rääkige mõni naljakas lugu, mis on olnud tunnis ning on näha, et õpilane pole õppinud.

 Eks neid pärleid ole aastate jooksul kogunenud üksjagu. Siinkohal mõned värvikad näited õpilaste vastustest:

"Kui jääaeg tuli, uhus see Eesti ekvaatorist eemale põhja poole."

" Kuna elektrijaamad võivad tekitada ajukasvaja, siis asuvad nad inimvähestes kohtades, seega Kirde-Eestis."

" Pole vaja osta naftat, kui endal on uraani, millest saab hüdroenergiat."

" Tuumajaama lähedus maagile annab eelise kiirele naftatöötlemisele."

" Söe kaevandamisel karjäärides takistavad tammid kalade rännet."

" Tuulikud hirmutavad kalad ära meie vetest."

6. Milline laps oli teie lapsepõlv ning milline õpilane olite koolis?

Olin oma vanematele enda arvates hea laps. Probleeme neile ega endale ei tekitanud. Õppisin neljadele ja viitele, lemmikained olid matemaatika, kehaline kasvatus ja käsitöö.

7. Meenuta oma lemmikõpetajat, milline ta oli, mida oled temalt õppinud?

Mul oli mitmeid lemmikõpetajaid ja kõiki neid iseloomustas see, et nad valdasid oma ainet põhjalikult ja oskasid seda huvitavalt ja innustunult edasi anda. Lisaks sellele olid nad kõik sellised inimesed, kelle tundi sai minna hirmuta, hea huumorisoonega, alati valmis juhendama ja küsimustele vastama, samas nõudlikud, ranged, aga õiglased. Olen samuti üritanud olla selline õpetaja, keda õpilased ei karda, sest parimad õpitulemused sünnivad alati koostöös.

8. Kas õpilased pigem annavad või võtavad energiat? Ning kuidas suhtute laiskadesse õpilastesse?

Nii ja naa, oleneb päevast, klassist. Kokkuvõttes vist ikkagi annavad rohkem kui võtavad, sest noortega koos ei märka aja möödumist ega aastate lisandumist. Olen väga kuri nende õpilaste peale, kes ilmselgelt õpivad alla oma võimete. Ma ei kannata tegelikult laiskust ja seda, et inimesel puudub siht kuhu püüelda.

9. Kas on parem õpetada põhikooli või gümnaasiumi? Miks?

Ei oska öelda, iga vanuserühm on omamoodi huvitav. Mul on õnn jälgida noore inimese sirgumist 7.-12.klassini ehk kujunemist lapsest täiskasvanuks ja see on põnev.

Artikli autor: KeithJ

Väljasõidud

Seoses kooliaasta lõpuga toimuvad mitmetel klassidel ekskursioonid ja muud väljasõidud, kus saab nautida kooliaasta lõppu ning klassikaaslaste seltskonda.

1. juunil käis 11.b ekskursioonil A.H. Tammsaare muuseumis. Seal tutvustati talusid, mis on Tammsaare ajast, räägiti tema perest ning kõigest sellest, mis tol ajal toimus. Peale ringkäiku tehti ka 4,5 km pikkune rabamatk. 

Fotograaf: TarviL

Kui rabamatk seegi läbitud, suunduti Nelijärvele, kus sai end järves maha jahutada, sest ilm oli tõeliselt palav.

5.b lõpetas kooliaasta laevareisiga Naissaarele, kus sõideti ratastega ringi, peeti piknikku ning puhati rannas. Reis meeldis õpilastele väga.

12. klassid väljasõitudel ei käinud, sest nad tegelevad eksamite ja gümnaasiumi lõpetamisega. 

Noored istutasid Sõpruse puiesteel lilli

Kolmapäeval, 1. juunil toimus Kristiine ja Mustamäe linnaosade territooriumile jääval Sõpruse puiesteel Tallinna laste ja noorte lillepidu. 

Et rohkem teada saada, mis lillepeol toimus, viisin läbi intervjuu 10.A klassi õpilase Kertu-Liis Vaguriga. Tema esindas koos enda klassiga Tallinna Lilleküla Gümnaasiumit lillepeol.

Mis üritusega oli tegemist ja kus leidis aset?

-Tallinna Keskkonnaamet ja Tallinna Haridusamet korraldasid Kristiine ja Mustamäe linnaosade koolidele Sõpruse puiesteel Tallinna laste ja noorte lillepeo, kus igast koolist oli valitud mõni klass õpilasi, kes istutasid erinevaid taimi või lilli.

Mis eesmärgiga istutati neid taimi seal?

-Ürituse eesmärk oli linnakeskkonda lillelisemaks ja rohelisemaks muuta.

Kes istutasid taimi?

-Neid taimi istutasid Mustamäe, Nōmme ja Kristiine kooli lapsed. Enamasti olid seal vanemad klassid, kuid oli näha ka algklasside õpilasi. 

Milliseid taimi/lilli istutasid enamasti lilleküla kooli õpilased?

-Lilleküla 10.a klass istutasid roose, püsililli ja pōōsaid.

Kui kaua võttis istutamine aega?

-Alustasime istutamist 10:30 ja see vōttis meil aega umbes tunnike vōi natuke rohkem. Meil ei olnud väga suur peenar ja inimesi oli rohkem, tänu sellele oli tegutsemine kiirem.

Kust saadi taimed, mis istutati?

-Taimed saadi Tallinna Keskkonnaametilt ja Tallinna haridusametilt.

Kas istutamise eest saite ka mingi tasu?

-Ja, meile jagati kohapeal jäätist ning vett ja pärast saime telefonidele akupangad.

Lilleküla Gümnaasiumi 11.klassi õpilane Ralf Pütsepp käis kohapeal üritusest ka pilte tegemas, mida on võimalik näha allolevalt aadressilt. 

https://photos.google.com/share/AF1QipM99_lYHhJzA67NvSzebgxGNYWqdCg8S5QTFL28-5xh_gcidBFDKij-o1YTLAx1dQ?key=SWlNTUU1V18zd3lTSDdsc1JFOXdFbjlMRHBIdGJn

Nutiseadmete väljapanek aulas

3. juunil toimus meie koolis Eesti 2.0 poolt läbiviidava projekti litteBits raames president Toomas Hendrik Ilvese külaskäik.  LittleBits on projekt, mis jagab viiekümnele eesti koolile välja 2 STEAM komplekti, mis on tööristakast elektrooniliste seadmete ja mänguasjade loomiseks. Külaskäiguks toodi aulasse ka mõned meie paljudest nutiseadmetest.

Meie koolil on palju nutiseadmeid: lauaarvutid, sülearvutid. tabletid ja isegi 3D printer. Meil on ka eesti koolidest ainukesena kasutusel Chromebookid(punaste ustega sülearvuti kast). Need on sülearvutid, mis toimivad Chromium operatsioonisüsteemil. Chromium on disainitud, et pakkuda kiiremat, kergemat ja turvalisemat kasutamist inimestele, kes veedavad enamus oma aja veebis.

Kõik meie kooli seadmed on mõeldud kasutamiseks õppe eesmärgil. Matemaatikas näiteks kasutatakse programmi nimega Geogebra, mille abil on võimalik lahendada võrrandeid ja koostada erinevaid graafikuid. Nutiseadmeid kasutatakse ka erinevate õppeteemaliste mängude mängimiseks ja küsimustike läbiviimiseks. Meie arvutites on enamasti olemas ka Libreoffice. Kasutame Libreoffice Calc erinevate tabelite koostamiseks ja Libreoffice Writerit dokumentide, referaatide ja ka uurimistööde kirjutamiseks. Libreoffice Impressi kasutame erinevate slaidiesitluste koostamiseks, mida tuleb õppeaasta jooksul tavaliselt päris mitmeid kordi teha. Lisaks sellele ei oleks ka uurimistööde valmimine võimalik ilma nutiseadmeteta. Tunni ajal seadmetes õpimisvälise tegevusega tegelemine on keelatud, kuid alati leidub neid, kes seda salaja siiski üritavad.
Aulasse toodi 3. juunil: 3 kasti sülearvuteid, 2 kasti tableteid ja ka meie kooli värskelt saadud 3D printer.

pilte: http://public.fotki.com/hardiharold/nutiseadmed/

Suvepuhkus on ukse ees

Kuna kätte on jõudnud juunikuu siis hakkab ka õppeaasta lõpule jõudma. Vaja on veel teha viimane jõupingutus 9. Ja 12. klassil, kes teevad veel riigieksameid. Pärast seda saavad ka meie kooli õpetajad auga väljateenitud suvepuhkusele naasta, sest pea 10 kuud on tehtud kõvasti tööd. Teatavasti on suvi võrratu aeg just puhkamiseks ja toretateks ettevõtmisteks,  seetõttu uurisin ka õpetajatelt Lilleküla Gümnaasiumis, et mida huvitavat on neil suvel plaanis.

Leidus nii sarnaseid kui ka erinevaid vastuseid, kuid enamasti sooviti rahulikult puhata ja ette võtta ka mõni reis. Inglise keele õpetaja Malle Kask plaanib osta palju häid raamatuid ja need ka läbi lugeda. Samuti soovib õpetaja käia ka reisimas, ning loomuliult ka puhata. Matemaatika õpetaja Jevgenia Meškenaitel on plaanis puhata õpilastest, mis on ka igati normaalne, lisaks soovib ta ära käia spaas ja erinevaid poode külastada.

Sarnased plaanid suveks on ka õpetaja Liis Oldil, kes soovib puhata, ning reisil käia. Õpetaja ütles ka, et kindlasti veedab ta palju aega maal, kus on rahulikum. Vene keele õpetaja Julia Mihhailoval on plaanis lugeda ja loomulikult ka reisida. Lisaks on tal plaanis ka teha sporti, mis väga positiivne ja valmistuda sügiseks. Railo Paun, kes on meie koolis kehalise kasvatuse õpetaja, veedab suurema osa ajast Lõuna-Eestis. Õpetja ütles, et soovib kindlasti ujuda meres ja mängida tennist.

Nii mõnegi õpetaja plaanid kattusid ja mõned erinesid. Suur osa õpetajatest, kes vastasid plaanivad eeskätt korralikult puhata ja reisida. Samuti oli ka tore kuulda, et õpetjatel meeldib teha sporti ja liikuda ringi. Loodetavasti ei vea ilmataat meid alt, ning kõik õpetajad saavad oma suvised plaanid edukalt ellu viia, sest nad väärivad üht korralikku suvepuhkust. 

Autor: JanarA

Pilte koolielust

Oktoobrikuu meediatiim tegi kogu õppeaasta jooksul fotosid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi koolielust. Fotode seast leiab hulgaliselt emotsioone, huvitavaid tegevusi, jäädvustusi meeldejäävatest hetkedest ja suurematest üritustest ning muud kooliga seonduvat.

Pilte koolielust saab näha siit: https://drive.google.com/folderview?id=0BxXs2JwETakHVmJlUlpFWV9ZVEk&usp=sharing

Külalised välismaalt meie koolis Erasmus projekti raames

   Meie koolis käisid ka külalised välismaalt Erasmus projekti raames. Liiguti kooli territooriumil kasutades nutiseadmeid ning kontrollpunktides vastati küsimustele erinevate valdkondade kohta.

Vene köök

17-19 mai käisid kümnendad ning üheteistkümnendad klassid vene keele tunni raames köögis süüa tegemas. Mis toite nad tegid ning kuidas oli emotsioon kohapeal, näete juba järgnevast videost:

Autor: RenéP

Lemmikloomapäev Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis 2016

Lastekaitsepäeval, 1.juunil 2016, toimus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis lemmikloomapäev. Kõik kolmanda klassi õpilased said tuua oma karvased-sulelised-soomuselised kooli teistele imetlemiseks. Kõige mitmekesisemalt olid esindatud koeratõud, kuid leidus ka kasse, küülikuid, merisiga, madu ja muid erinevaid tegelasi.
Kõige toredam vaatepilt oli, kuidas loomad omavahel tuttavaks said, mängisid ja teistele sellega lõbu pakkusid.

 Pildid: Heili Hiis

Rohkem pilte: http://bit.ly/25ybs6M

Meeleolu terve hommikupooliku oli lõbus ja sõbralik. Loodame, et järgmine aasta korraldatakse seda sündmust jälle!

Artikli autor: CarolyU

Koos vaadati filmi "Nimed marmortahvlil"

Veebruari ehk patriootlike väärtuste kuu raames käisid 11. klassi õpilased 9. veebruaril 3.-4. tunni ajal aulas vaatamas filmi ‘’Nimed Marmortahvlil’’. Filmivaatamine oli ajalooõpetaja A. Viigipuu ja kirjanduse-ja eesti keele õpetaja I. Artma ühisidee, et ühendada ajaloo ja kirjanduse tundi.

Enne filmi algust rääkis õpetaja Viigipuu lühidalt Vabadussõja ajaloolisest taustast, juhatades õpilasi filmi meeleollu sisse. Film räägib Vabadussõjast ning haakub nõnda hetkel käsitletava teemaga õpilaste ajalootundides. Aulas oli filmivaatamise ajal õpilaste tuju hea – mitmel korral naerdi, tõsisematel hetkedel elati samuti filmile kaasa. Eriti meeldis õpilastele kõrvaltegelast Mugurit kehastanud Ott Sepp, keda oli mõnel võõras näha nõnda tõsises filmis näitlemas, kuna praegu on ta eesti maastikul enam tuntud koomikuna. Suurele enamusele õpilastest film väga meeldis ning muljetati selle üle veel järgmine vahetundki.

Filmivaatamisele järgnenud kirjanduse tundides kirjutati ‘’Nimed marmortahvlil’’ filmi näitel kirjandeid sõjast – näiteks sellest, kuidas sõda võib inimest muuta.

Artikli autor: ElisabethK

Kõnelemas käis Lõuna-California Ülikooli professor Michael Renov

Neljandal märtsil käis Ameerikast meil külas Michael Renov, dokumentaalfilmide tegemise ekspert, professor ja prodekaan Lõuna-California Ülikoolis, kes käis 11. klassidele 4. tunni ajal kõnelemas. Kuna aula oli kinni siis toimus loeng keemiaklassis, kuhu toodi toole juurde, et kõik ära mahuksid. Loeng toimus inglise keeles.

Mitmekümne-aastase tööstaažiga õpetajana alustas ta rääkides lühidalt dokumentaalfilmide ajaloost ning ka sellest, mis teeb nad teiste filmidega võrreldes erilisemaks. Ülikoolist, kus ta õpetab, rääkis ta nii palju, et selle on muuhulgas lõpetanud paljud filmirežisöörid, -stsenaristid, -heliloojad, kes on võitnud Oscari filmiauhindu, näiteks Robert Zemeckis (filmi ‘’Forrest Gump’’ režisöör).

Kõrvutades tehnoloogilisi arenguid ja filmikunsti arengut mainis Renov, et inimesed kipuvad liiati armuma uudsesse elektroonikasse, nimetades näiteks mõnda uut kaameramudelit uuenduseks filmikunstis. Ta rääkis, et nende seadmete väärtus peitub vaid nendes olevates võimalustes piltide ja filmide läbi sotsiaalselt ühendada inimesi, mitte vidinas endas.

Õpilastele meeldis väga loeng, kõneleja sai suure aplausi. Olenemata õpilaste tagasihoidlikkusest küsimuste esitamisel loengu ajal, oli peale loengut mitu õpilast, kes astusid külalisele uudishimulikult juurde.

Aitäh loengu eest!

Artikli autor: ElisabethK