Sellel
aastal oli esimest korda Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi valikainete
hulgas jooga, mida said valida kümnenda klassi õpilased. Jooga
õpetaja on Karoli Tsarski. Viisime läbi küsitluse kümnendate
klasside seas, millised muljed on neile jäänud joogatundidest.
Küsitletuid on kakskümmend, viis noormeest ja viisteist neiut.
1.
Miks
valisite valikaineks jooga?
2.
Kui
palju teadsite varem joogast?
Joogaga
varasemalt kokku puutunud olid vähesed. Mõned üksikud olid
varasemalt tegelenud joogaga ja nii mõnigi oli kuulnud või näinud
joogat telekast ja internetist. See võis olla järjekordne põhjus,
miks õpilased valisid jooga, et tõsta oma teadlikkust.
Tunnid
on nii praktilised kui ka teoreetilised. Üle nädala on praktilised.
4.
Mida
olete omandanud tundidest?
Õpilased
on siiani õppinud värvide mõju inimesele. Samuti ka muusika mõju
tšakratele, mis omakorda mõjutab inimest ja tema tujusid. Ja samuti
saadi teada, et jooga pole ainult võimlemine, kuigi tundides on
tehtud ka mitmesuguseid füüsilisi harjutusi.
5.
Muljed
esimesest tunnist.
Üldine
mulje joogatundidest on positiivne. Mõnel üksikul on probleemiks
see, et joogatund on päeva lõpus ning peale rasket koolipäeva on
raske keskenduda. Muljed õpetajast on positiivsed. Nii mõneski
õpilases on tärganud suurem huvi jooga vastu tänu just õpetaja
Tsarskile.
Küsisime
ka paar küsimust õpetaja Tsarskilt endalt.
Kui
ma olin 9. klassis, siis kirjutasin klassi lõpuraamatusse, et ma
ausõna kunagi hakkan joogaga tegelema. Kuna tegelesin aktiivselt aga
kergejõustikuga, siis esimest korda jõudsin joogasse alles ülikooli
ajal. Käisin spordiklubis erinevates joogatundides. 5 aastat tagasi
aga jõudsin Mehikosse kahekuusele joogakursusele, kus avastasin, et
ei olnud joogaga üldse tegelenud, sain teada, et jooga käib meie
meeles, kuid mina olin teinud nö lihtsalt trenni. Sealt edasi
hakkasin joogat põhjalikumalt õppima ning praktiseerima ning 2
aastat tagasi läbisin ka intensiivse õpetajate kursuse, pärast
mida olen joogat aktiivselt õpetanud.
2.
Mida kursus endast sisaldab?
Joogakursus
sisaldab päris suures osas teooriat, seda just esimesel poolaastal,
sest enne, kui me saame teha praktikat, on vaja aru saada, mida me
teeme, miks me teeme ja kuidas joogat üldse õigesti teha. Vastasel
juhul ei ole praktika efektiivne. Kuid just teisel poolaastal on
lisandumas oluliselt rohkem ka praktikatunde, mis on füüsiliselt
jõuetekohased igaühele, lõdvestavad, tasakaalustavad ja
rahustavad.
3.
Kuidas saavad hakkama õpilased?
Seda
tuleb õpilaste käest küsida. Mina olen lihtsalt tänulik ja
õnnelik, kui nad tundi tulevad ja jooga vastu natuke huvi tunnevad.
4.
Kas jooga on pigem hobi või eluviis?
See
oleneb sellest, kui sügavale keegi sellega minna tahab. Mõni
eelistab ehk teha ühe tunni päevas mati peal erinevaid harjutusi ja
tema jaoks on see piisav joogapraktika ehk hobi. Kui joogat sügavuti
õppida, siis mõistame, et mati peal paar tundi erinevate
kehaasendite võtmine on väga väike osa joogast. Joogateadus
sisaldab väga palju infot ja soovitusi, kuidas üldse universumi
mõista ja elu elada ning kes on joogast huvitatud, proovib joogat
praktiseerida 24h päevas, kaasata seda oma igapäevaellu ja
tegevustesse. Iga tegevuse saab muuta joogaks ning ka magades saab
joogat praktiseerida.
Kahju
on ainult see, et joogat pole saanud varem valida ja hoiame pöialt,
et järgmise aasta kümnendikel oleks taas see võimalus olemas.
Artikli autor: AnnabelM
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar