Jaanuarikuu meedia tiimi lisaülesandeks oli teha Lilleküla
õpetajatega intervjuu või persoonlugu
õpetajatest. Valmistasime kasti, kuhu said õpilased panna küsimusi õpetajatele.
Ka õpetaja Kaire Mäele esitati küsimusi ning seetõttu valisingi just tema oma
intervjueeritavaks. Küsisin temalt neid küsimusi, mida õpilased olid esitanud
ning lisasin ka paar küsimust, et uurida veel tema kohta.
1. Kui te poleks õpetaja, siis mis ametit te peaksite?
Kitsam eriala on mul klimatoloogia ja võiksin
töötada ka sünoptikuna. Näeksin end töötamas ka aiandusagronoomi,
maastikuarhitektina, sest aiandus on minu teine suur hobi.
2. Miks teile meeldib sööklas korda pidada, kas see käib teie
töökohustuste hulka?
Sööklasse sattusin korda pidama seetõttu, et sinna
oli vaja õpetajat, kes tunneb praktiliselt kõiki õpilasi. Kuna õpetan 7.-12.
klassini, siis tean tõesti kõiki selles vanuserühmas. Lubasin olla üks
aasta, aga nagu ikka on ühest saanud juba mitu. Nii et ma olen seal pigem
seetõttu, et keegi peab seal ju olema ja eriti keegi teine seda ametiposti üle
võtta ei taha, kuigi olen pakkunud.
3. Kui teilt küsida peast maailmakaarti, siis mis hindele te
vastaksite?
Oleneb sellest kui detailselt küsida. Riikidega
saaksin hakkama, pealinnasid kõiki küll ei tea, samuti mitte kõiki väikseid
saari, jõgesid jne. Piirkonna, maailmajao määraksin ehk ära.
4. Kust on tulnud teie geograafia huvi?
Ei saa öelda, et koolist, sest minu
geograafiaõpetaja ei olnud kõige meeldivam inimene. Pidime teksti lihtsalt pähe
tuupima, ise sellest aru saamata. Olen ise õpetajana teinud kõike just risti
vastupidi kui tema ja üritanud panna õpilased asjadest aru saama. Õppima läksin
suurest reisihuvist, sest sellel erialal olid ettenähtud pikad suvised
praktikad üle terve tollase NSVL. Valisin kahe eriala- matemaatika ja
geograafia vahel ja peale jäi viimane ning ma ei ole seda valikut iialgi
kahetsenud.
5. Rääkige mõni naljakas lugu, mis on olnud tunnis ning on näha,
et õpilane pole õppinud.
Eks neid
pärleid ole aastate jooksul kogunenud üksjagu. Siinkohal mõned värvikad näited
õpilaste vastustest:
"Kui jääaeg tuli, uhus see Eesti ekvaatorist
eemale põhja poole."
" Kuna elektrijaamad võivad tekitada
ajukasvaja, siis asuvad nad inimvähestes kohtades, seega Kirde-Eestis."
" Pole vaja osta naftat, kui endal on uraani,
millest saab hüdroenergiat."
" Tuumajaama lähedus maagile annab eelise
kiirele naftatöötlemisele."
" Söe kaevandamisel karjäärides takistavad
tammid kalade rännet."
" Tuulikud hirmutavad kalad ära meie
vetest."
6. Milline laps oli teie lapsepõlv ning milline õpilane olite
koolis?
Olin oma vanematele enda arvates hea laps. Probleeme
neile ega endale ei tekitanud. Õppisin neljadele ja viitele, lemmikained olid
matemaatika, kehaline kasvatus ja käsitöö.
7. Meenuta oma lemmikõpetajat, milline ta oli, mida oled temalt
õppinud?
Mul oli mitmeid lemmikõpetajaid ja kõiki neid
iseloomustas see, et nad valdasid oma ainet põhjalikult ja oskasid seda
huvitavalt ja innustunult edasi anda. Lisaks sellele olid nad kõik sellised
inimesed, kelle tundi sai minna hirmuta, hea huumorisoonega, alati valmis
juhendama ja küsimustele vastama, samas nõudlikud, ranged, aga õiglased. Olen
samuti üritanud olla selline õpetaja, keda õpilased ei karda, sest parimad
õpitulemused sünnivad alati koostöös.
8. Kas õpilased pigem annavad või võtavad energiat? Ning kuidas
suhtute laiskadesse õpilastesse?
Nii ja naa, oleneb päevast, klassist. Kokkuvõttes
vist ikkagi annavad rohkem kui võtavad, sest noortega koos ei märka aja
möödumist ega aastate lisandumist. Olen väga kuri nende õpilaste peale, kes
ilmselgelt õpivad alla oma võimete. Ma ei kannata tegelikult laiskust ja seda,
et inimesel puudub siht kuhu püüelda.
9. Kas on parem õpetada põhikooli või gümnaasiumi? Miks?
Ei oska öelda, iga vanuserühm on omamoodi huvitav.
Mul on õnn jälgida noore inimese sirgumist 7.-12.klassini ehk kujunemist
lapsest täiskasvanuks ja see on põnev.
Artikli autor: KeithJ
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar