Võileivatortide valmistamise võistlus

Oktoobris toimus võileivatordi valmistamise võistlus, kus võita soovisid kõik, kuid võitja sai olla ainult üks.Vaata lähemalt videost:

 

Kohtumine Ilmar Tomuskiga

  Neljapäeval, 15. novembril külastas meie kooli Ilmar Tomusk. Tegemist on riigiametniku ja lastekirjanikuga, kes rääkis algklassidele, kuidas ta õigupoolest üldse lastekirjanikuks sai.

I. Tomusk loeb lastele oma raamatut ette.
Fotograaf: MerilinM

  Ühel ööl nägi Tomusk unes, et magab pargipingil. Park oli talle täiesti tundmatu. Sinna tuli üks tädi, kes oli täpselt 97-aastane. Ka tema oli võõras. Seejärel tädi lehvitas ning läks minema. Hommikul, kui Tomusk ärkas, hakkas ta mõtlema, kes see tädi olla võis. See oli lastekirjanik Astrid Lindgren. 3 päeva pärast juhtus aga midagi kummalist. Ta luges lehte ning nägi seal selle sama tädikese pilti, mille all oli Lindgreni surmakuulutus. Mitu aastat läks mööda, kui see imelik unenägu tuli Tomuskile uuesti meelde. Ta mõtles selle üle ning arvas, et äkki peaks proovima lastekirjanikuks hakkamist. Nii ta siis kirjutaski ühe prooviloo (“Videomaki lugu”), mis meeldis paljudele ning ta hakkaski lastele raamatuid kirjutama.

  Veel rääkis kirjanik natuke oma raamatutest ning näitas neid lastele. Kohtumise lõpus oli igaühel, kellel raamat kaasa võetud, võimalus kirjanikult autogramm saada.

Kirjanik jagamas autogramme
Fotograaf: MerilinM

 

  Kõiki fotosid näed siit.

Intervjuu vilistlastega

  16. oktoobril oli mul au teha intervjuu kolme meie kooli vilistlasega. Intervjueeritavateks olid Erkki Lill, Indrek Tammemägi ning Kristian Jaani.

  1. Millega Te tegelete?

K. Jaani: "Töötan politseis (Politsei- ja Piirivalveametis) ja olen Põhja prefekt. See tähendab seda, et kõigil politseinikel, kes töötavad Harjumaal ja Tallinnas, oleks hea töötada ning kõik oleks olemas, siis ongi minu ülesanne, et kogu turvalisus oleks Hrjumaal ning s.h Tallinnas tagatud. Ehk siis ma juhin Põhja prefektuuri."

Kristian Jaani
Fotograaf: MerilinM

E. Lill: "Minu tõsiseks hobiks on viimased 10 aastat olnud curling, noorte õpetamine, võistkondade juhendamine ja ise mängimine. Kõik, mis on seotud curlinguga, on minu tegevusalaks."

Erkki Lill
Fotograaf: MerilinM

I. Tammemägi: "Mina tegelen ettevõtlusega."

Indrek Tammemägi
Fotograaf: MerilinM

  2.Kuidas Te selle ameti juurde jõudsite?

K. Jaani: "Kõigepealt tuli minna õppima ja pidi väga palju tööd tegema. Pidi alustama päris alt ehk siis kunagi hakkasin töötama patrullis. Peale patrullitööd olen pikka aega töötanud uurijana ehk siis menetlenud erinevaid kriminaalasju, uurinud kuritegusid ja eks sealt edasi on see karjäär liikunud. Kui oled tubli ja hakkaja inimene, siis on kõik võimalik."

E. Lill: "Nagu elus ikka head ja halvad asjad juhtuvad juhuslikult. Mina sattusin curlingu juurde läbi oma venna, kes kunagi oli Eesti noortekoondises korvpallur ja tema hea sõber oli Jeti jäähallis tegevjuht. Aastal 2003, kui ma ei eksi, olid esimesed Eesti meistrivõistlused curlingus. Sealt edasi hakkas see nö laviinina edasi veerema."

I. Tammemägi: "No tundub, et see on mul veres. Jõudsin kohe pärast kooli lõpetamist. Õigemini ülikooli lõpetamist. Üks tee viib teiseni."

  3. Kas Teile meeldis omal ajal koolis käia?

K. Jaani: "Absoluutselt! Muidugi! Kui tagasi mõelda, siis mida rohkem aega mööda läheb, seda rohkem hakkab meeldima."

E. Lill: "Pean ausalt ütlema, et esmaspäev oli kõige raskem päev, sest ei tahtnud kooli minna. Koolis oli tore, aga trennis oli veel toredam. Kergejõustikus sai käidud."

I. Tammemägi: "Ei meeldinud. See on sunnitud koht, sa pead selle lihtsalt ära tegema, muud varianti ei ole."

  4. Kas Te mäletate oma kooliajast mõnda huvitavamat seika?

K. Jaani: "Oi neid seikasid on kindlasti palju. Me tegime siin koolis oma klassivennaga diskosid, mis olid vägagi populaarsed. Üle linna tulid inimesed siia kohale ja see on kindlasti selline, mis keskkooliastmest meelde on jäänud. Me tegime ka etendusi, keskkooliastmes, kui ma õigesti mäletan. Iga aasta me harjutasime ja tegime läbi ühe konkreetse etenduse. Näiteks “Vigased pruudid” tuleb mul kohe meelde, mida me oma klassiga mängisime kooli aulas. Ja eks neid huvitavaid aegu on olnud erinevaid. Kuna mina tulin kooli 1984. aastal, siis siiani on meelde jäänud erinevad tsiviilkaitseõppused, mida teise riigikorra ajal veel väga palju tehti. Marlimaske pidime ise tegema ja harjutama, kuidas käituda, kui tuumarünnak peaks tulema. Need olid kõige huvitavamad ajad."

E. Lill: "See seondub 23. aprilliga, siis kui oli teatejooks. Tol ajal oli see Rocca al Mares ja lõppes Tiskre oja juures. Ma arvan, et need olid kõige eredamad hetked."

I. Tammemägi: "Jaa! Tegime poppi. See oli vist esmaspäeva või teisipäeva hommik. Sõitsime Tabasalust bussiga Balti jaama, selle asemel, et Hipodroomis maha tulla ja läksime pontšikubaari. Sõime seal ilusti pontšikuid ja kes sisse tuleb, koolidirektor õpetaja Aser! Ja tema muidugi tundis meid ära. See jäi meelde!"

Kõiki pilte vilistlastega näed siit.

Kringlipäeva kontsert-aktuselt lahkusid kõik naerusuil

 16. oktoobril tähistati Lilleküla gümnaasiumis kooli 40. juubelit. Toimus kontsert-aktus 1.-12. klassidele ja ka kooli õpetajatele, endistele õpetajatele ning külalistele. Aktuse kava oli mitmekesine – peeti kõnesid, lauldi, tantsiti, mängiti mitmeid pille, rockiti, räpiti, tehti nalja ja jagati kringleid.

Nagu ikka, alustati aktust piduliku lippude sissetoomisega ning lauldi Eesti Vabariigi hümni ja koolilaulu. Seejärel esitasid Kirke Koni ja Oscar Leemets sissejuhatava kahekõne. Kõne esitati vaimukalt ja tervel publikul oli naeratus suul, eriti gümnaasiumi noortel.

Järgmiseks esitati Kirke Koni, mudilaskoori ja flöödiansambli poolt regilaul kooli 40. juubeliks. Seejärel tulid lavale rahvariietes Ingrid ja Tarmo Mäesalu, kes esitasid väga vahva ja hoogsa tantsu “Lustilugu”.

Kooli mudilaskoor laulis mitmeid lõbusaid laule, samal ajal ilmus saali paremas nurgas olevale ekraanile nö laivis erinevad joonistused, pildid, noodid või tekst. Osavad neiud joonistasid, maalisid, meisterdasid ja kirjutasid sealsamas laua taga ning projektoriga lasti pilt suurele ekraanile. See oli midagi uut ning tüdrukute joonistuste valmimist oli publikul huvitav jälgida.

Peale direktori sõnavõttu esitati väga ilus ja südantsoojendav "Hoolimise laul" mudilaskoori ning Joonas Kaasiku ja Katherin Paasi poolt.

Kontsert-aktuse jooksul mängiti mitmeid erinevaid pille. Koos mudilaskooriga oli märgata klaveri juures ka flöödiansamlblit ja see andis laulule väga ilusa kõla. Kaks vahvat poissi Hans Harald Peep ja Patrick Mauer esitasid fagottidel lõbusa loo  “Ob-la-di, Ob-la-da”. Koolibändis mängiti trumme ja elektroonilisi kitarre. 11.b klassi neiu Kadri Ustav esitas klaveril imeilusa prelüüdi, jättes terve publiku vaikselt kuulatama.

Peale mõtlikuks jätvat klaveripala jooksid lavale graatsilised tantsutüdrukud, kes esitasid lõbusa ja rütmika tantsu Trafficu loo „Nasa“ järgi. Väiksemate vaatajate seas oli rõõmsatest nägudest näha, et esitus meeldis väga.

Kui lavale jõudis koolibänd, oli näha igas vanuses publiku silmades äratundmisrõõmu, kuna esitati tuntud Eesti laule, mis pani paljud vaatjad tõeliselt kaasa elama. Kõigepealt esitas bänd Tanel Padar&The Sun’i loo „Kuu on Päike“. Enamik tundis loo kindlasti ära ja publiku seas oli rohkelt kaasalauljaid. Võimatu oli leida publiku seast morni näoga noori.

Järgmisena esitasid Ken Lilloja ja Reio Sirendi koos bändiga tuntud loo “Inimene õpib kogu elu” . Poisid laulsid nagu tõelised staarid ja peaaegu terve publik laulis kaasa. Eriti meeldis laul väiksematele vaatajatele, kes elasid tõeliselt kaasa.

Viimane koolibändi poolt esitatud lugu oli Põhja-Tallinna „Ma lähen ja tulen“. See esitus ajas noorte emotsioonid lakke. Loo räppisid ette Anett Arutamm ja Emily Joy Krohn. Kõik elasid kaasa, kuid eriti läks esitus korda gümnaasiumi noortele, kellest osa tõusis püsti ja pool saali laulis täiest hingest loo refrääni kaasa. Aplaus oli eriti vali.

Aktus-kontserdi lõpetuseks tuli lavale õpetajate ansambel, kes laulis kooli juubeli puhul laulu „Õnnesoov“ ning kitarridega tulid nalja tegema ajaloo õpetajad Indrek Jalas ja Ago Viigipuu.

Aktuse lõppedes palub direktor 11.r klassi poistel sisse tuua kringlid, mis jagatakse klasside kaupa ära. Saalist lahkuvad rõõmsate nägudega lapsed, noored ja täiskasvanud.

1.-12. klassi aktuse kõik fotod:

http://public.fotki.com/MaiLiisM/kringlipeva-kontser/

Õpetajate, endiste õpetajate ja külaliste aktuse kõik fotod:

http://public.fotki.com/MaiLiisM/vilistlaste-aktus/

Kokkuvõtlik video aktusest:
https://www.youtube.com/watch?v=m5LWuwhp5Fk
Operaator: RalfP
Montaaž: Kenneth-MartenJ

Fotograaf: MaiLiisM

Artikli autor: MaiLiisM

Kuidas Lilleküla triibud sai

Kindlasti tekitavad juba mõnda aega paljudes küsimusi kooli treppidel ja nende ümbruses maas asetsevad triibulised teibid. Vastus on lihtne.

Eelkõige on oluline tagada õpilaste ohutus. Päästeameti nõudmisel tuleb Teipidega märgistada piirkonnad tasapinna muutuste kohta. Need püüavad inimeste tähelepanu, et olla ettevaatlikumad liikudes treppidel ning ära hoida kukkumisi ja nendele järgnevaid vigastusi.

Fotograaf: MerilinM

Samuti on neid ka uksepiitade ümbruses, et vähendada komistamise riski.

Fotograaf: MerilinM

Artikkel: MerilinM

Reedesed koolitunnid Lilleküla vilistlastega

Reedel, 16.oktoobril külastasid Lilleküla Gümnaasiumit vilistlased, kes käisid erinevatele klassidele tundides rääkimas oma elust, valikutest ja ametitest peale gümnaasiumi lõpetamist.

Kolmanda tunni ajal, mis oleks pidanud 11.b klassi jaoks olema matemaatika, tuli rääkima vilistlane Sigrid Lainevee. Sigrid lõpetas Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 1989. aastal hõbemedaliga. Tema ainukesteks neljadeks tunnistusel olid eesti keel ja vene keel. Tema klassijuhatajaks oli õpetaja Alli Aigro ning ta õppis bioloogia klassis. Bioloogia eksamiga sai ta sisse ka Tartu Ülikooli bioloogia erialale. Sigrid lõpetas Tartu Ülikooli peale 5 aastat seal õppimist magistrikraadiga. Peale ülikooli lõpetamist läks ta ajalehe kuulutuse peale tööle Tartu Ülikooli Tallinna esindusse. Kui Sigrid veel Lilleküla Gümnaasiumis õppis, käis ta samal ajal ka Kullos kunstiringis. Ka töö kõrvalt tuli tal tahtmine tegeleda millegi kunstilisega ning ta läks õppima fotograafiat. Sigridil oli tegelikult suur ja pikaajaline soov minna tööle EBSi (Estonian Business School). Ta hoidis tihti silma peal EBSi koduleheküljel, et ega sinna kedagi tööle ei otsita, kuni tuligi töökuulutus. Sigrid hakkas EBSis töötama välissuhte alal ning tegeles Hiina turuga. Samuti elas ta oma kahe lapsega aasta aega ise Hiinas. Alates 2012. aastast on ta EBSi Helsingi filiaali juhataja.  Sigrid ütles, et kui on suur tahtmine millegi järele, siis on võimalus see ka saada.

Sigrid Lainevee (vasakult teine) koos 11.b klassi õpilastega. Foto: MarisL

Neljanda tunni  ajal külastas 11.b klassi tundi vilistlane Gaili Eding. Ta lõpetas Lilleküla Gümnaasiumi kui selle nimi oli veel Tallinna 3. Keskkool. Seistes uues ilusas renoveeritud klassiruumis, meenus talle, kuidas tema ajal ei tahtnud uksedki klassidel ees seista.

Peale gümnaasiumi lõpetamist läks Gaili sotsiaaltöö peale, kuid mõistis suhteliselt kiirelt, et see töö ei ole ikka üldse temale ning läks hoopis Tallinna Ülikooli õppima infoteaduse eriala. Selle ta ka ülikoolis lõpetas ning lisaks magistrantuuri haldusjuhtimise alal. Meediavaldkonnas alustas ta oma tegevust ettevõttes ETA Monitooring toimetajana. Seejärel töötas aastaid ajakirjanikuna uudisteagentuuris Baltic News Service (BNS) ning ajakirjas Ärielu. Ta meenutas, kuidas talle see töö väga meeldis ning kui mõnus ja lihtne see oli, stressivaba. Hiljem töötas Gaili veel Nordea pangas pressiesindajana ning peale seda ka Swedbank’is kommunikatsiooni spetsialistina. Kuna Gailil ei olnud kooliajal matemaatika just kõige tugevam aine, siis rääkis ta meile, kuidas inimestel on alati eelarvamus, et kui sa töötad pangas, siis peab sul matemaatika kindel „5“ olema. Kuid see pole nii, sest näiteks nagu Gaili, kes töötas kommunikatsiooni alal, sai seal vägagi hästi hakkama. Nüüdseks tegusteb Gaili vabakutselisena. Nimelt on ta projekti „Tagasi kooli“ vabakutseline ning pakub oma algatatud firmaga teenust, mis tõstab veebilehekülgede efetiivsust ja turundust.

Gaili Eding (vasakult kuues) 11.b klassi õpilastega. Foto: MarisL

Artikkel: MarisL

Kultuurne kolmapäeva õhtu Lilleküla õpilaste jaoks

Kolmapäeval, 14.oktoobril  möödus nii mõnegi Lilleküla Gümnaasiumi  õpilase õhtupoolik Eesti Draamateatris. Nimelt käisid 11ndad klassid ning õpetajad teatris vaatamas etendust „Eesti matus“, mis naerutas publikut väga mitmel korral. 

                                      

Foto: Teet Malsroos/SL Õhtuleht ( http://kultuur.postimees.ee/1596341/draamateater-eesti-mitteametlik-rahvusteater )

“Eesti matus” on Andrus Kivirähki näidend, mis on saanud zürii preemia Balti teatrifestivalil “View 2005”. Etendust on mängitud juba 13 aastat ning nüüd käesoleva aasta lõpus selle etendamine lõpetatakse.

Teatritükk kõneleb ühest Eesti suguvõsast ja kodutalust, mille peamine ülalpidaja ja peremees sureb, kui läheb ühel hommikul puid lõhkuma. Iida (Ester Pajusoo) on see, kes leiab surnud Andrese ning helistab seejärel Maretile (Kersti Kreismann), kes on Andrese tütar. Maret helistab omakorda ülejäänud suguvõsale ning nad kõik kohtuvadki peiedel. Üheskoos hakatakse pead murdma selle üle, kes nüüd puud lõhub, kartuli üles võtab, õunad ning marjad korjab. Arutelude keskel tuleb välja, et Mareti ja Sassi (Aleksander Eelmaa) poeg Andres (Jan Uuspõld) abiellus matusepäeva hommikul oma naisega ning matused kipuvad kujunema hoopis pulmadeks.

See näidend on eestlaste olemust täpselt tabav ning samas ka parajalt humoorikas, kuigi etenduse pealkirja arvesse võttes ei peaks seal olema justkui midagi väga naljakat. Ometigi jäid õpilased suures enamuses teatriskäiguga rahule.

11.b klassi õpilane kommenteerib teatriskäiku: “Õige otsus oli teatrisse minna, sest etenduses olid väga head näitlejad, näiteks Tõnu Kark, kes mängis oma rolli suurepäraselt. Lavakujundus ja humoorikus olid samuti olemas ning vaheajale minnes ootasin juba, mis edasi saab.”

Artikkel: MarisL

Lilleküla meisterkokad

  Kuna oktoober on meie koolis traditsioonidekuu, otsustas oktoobrikuu töögrupp korraldada võileivatortide valmistamise võistluse, mis toimus kolmapäeval, 7. oktoobril kell 14.00 kooli sööklas. See oli mõeldud 5.-12. klassidele. Võileivatordid tulid väga uhked ning neid sai vaadata neljapäeval pärast viiendat tundi kooli aulas, kus õpetajatest moodustatud komisjon neid võistlustöid ka maitses.

  Kõige kaunimateks tortideks valiti:

5.-6. klassid

1. koht 6.c klass

2. koht 5.c klass

3. koht 6.b klass

Fotograaf: RalfP

7.-8. klassid

1. koht 7.c klass

2. koht 8.a klass

3. koht 8.c klass

Fotograaf: RalfP

10.-12. klassid

1. koht 11.r

Fotograaf: RalfP

Üldarvestuses saavutas

1. koha 11.r klass

2. koha 7.c klass

3. koha 8.a klass

  Kõige šefima tordi valmistaja tiitlit jäid jagama 6.c ja 8.c klass.

  Kõige maitsvamaks tordiks valiti 6.c klassi tort ning teisele ja kolmandale kohale jäid vastavalt 11.r ja 8.c.

  Õnnitleme kõiki võitjaid!
  Kõiki fotosid näed siit.

Õpilased vs vilistlased pallilahingus

Kolmapäeval (14.10) oli Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi spordisaalist kuulda ägedat madinat ja pallipõrgatusi. Toimusid võrkpalli- ja korvpallimängud, kus omavahel võistlesid vilistlased ja Lilleküla õpilased.

Võrkpallimänge oli kaks. Mõlemad mängud võitsid seisuga 2:0 Lilleküla noored! Teine mäng kiskus eriti pingeliseks, punktide seis oli 31:29. Kõik mängisid väga oskuslikult ning paljud võistlejad olid lausa professionaalsed võrkpallurid. Vaatajatel oli mängu väga huvitav jälgida.

Korvpallis võistlesid omavahel Lilleküla õpilased ja vilistlased. Toimus ainult üks mäng, mis lõppes vilistlaste võiduga. Seis oli 56:16.

Mõlemad tiimid mängisid suure innuga, kuid vilistlaste tiimil läks juba algusest peale hästi, visati palju korve ja ka kolmeseid. Vilistlaste tiimi koosseisu kuulusid ka mõned Lilleküla õpetajad, nagu näiteks kehalise kasvatuse õpetaja Rum. Eriti täpseid korve viskas meie kooli IT-spetsialist Imre.

Hoolimata suurest punktide vahest, oli mängu siiski huvitav jälgida ning suuremaid vigastusi ei esinenud, vaid paar kukkumist.

Fotograaf: MaiLiisM

Artikli autor: MaiLiisM

Nädala retsept: sügisesed kaneelirullid

Sügisesed kaneelirullid

Vaja läheb:
1 klaas piima
25 g pärmi
4 klaasi jahu
2 spl suhkrut
soola
1 muna
220 g võid (100 g ja 120 g)

Valmistamine:
Soojenda piim kehatemperatuurini ja sulata 100 g võid selle hulgas. Hõõru pärm koos suhkruga ühtlaseks massiks. Kui piim on parajalt soe ja või sulanud, lisa hulka pärmi ja suhkru segu ning jahu.
Jäta tainas umbes 1 tunniks rätiku alla kerkima.
Kui aeg möödas, tuleb terve tainas laiali rullida ja määrida peale 120 g võid. Raputa võikihile korralikult kaneeli ja suhkrut, rulli kokku ja lõika paarisentimeetrised seibid. Klopi lahti muna ja määri pannile tõstetud seibid sellega kokku. Küpseta 200 kraadises ahjus 25-30 minutit.

Fotograaf: MerilinM

Autor: MerilinM

Oktoobrikuu meediatiim

Linnavurled metsas vol 3

Kolmas päev algas samamoodi nagu teinegi. Ebameeldiv äratus ja tõdemus, et pehme voodi asemel ärkad heina sees,  kütmisest hoolimata sügiseselt külma õhutemperatuuriga telgis. Ruttu hambaid pesema ja rivistusele, millele järgnesid hommikusöök ja tunnid. See päev oli pühendatud peamiselt sõjamasinatele. Kõik said nautida lõbusõite soomukite, veokitega, bandvagni ja pinzgaueriga. Instruktorid kimasid mööda spetsiaalset künklikku sõidurada ja nii mõnelgi korral meenutas kihutava sõiduki sees istumine lõbustusparki. Soovijad said uhkeid lahingumasinaid ka ise juhtida. Sellega kaasnes ka pingelisi hetki – mahasõidetud puud ja masinate mutta kinni jäämine oli tavaline. Oli ka juhtum, kus üks neiu sõitis bandvagniga järsaku servalt üle, nii et masin oleks koos lõbusõidu nautlejatega peaaegu servakult alla veerenud. Sõitjatele pakkus see palju nalja.

Ühes tunnis õppisime maastikul liikumist tulevahetuse korral. Kätte anti airsoft-relvad ja mängulahingus rakendati õpitud oskusi. Lilleküla noored olid tublid, vaid üksikud said kuulitabamuse ohvriteks.  Instruktor Kormikul ei olnud võimalust palju nuriseda, oskusi demonstreeriti eeskujulikult ja Lilleküla riigikaitsjad elasid ülesandesse sisse.

Veel  harjutasime õhupüssist märkilaskmise täpsust, vigastatute lahinguväljalt eemale toimetamist, laskeasendeid ning muud huvitavat.

Õhtul said kõik ennast soojendada hiigelsuure lõkke ümber. Nautida sai ka sõdurifilmi ning siis oli aeg pugeda telki magama. Mõnel jaol oli aga sooja ja hubase telgi asemel hoopis suitsusaun, sest vaid vähesed Lilleküla linnavurled on omandanud perfektsed ahjukütmisoskused. Lõpuks saadi siiski telk soojaks ja peaaegu suitsuvabaks ning väsinud riigikaitsjad said puude lõhkumise saatel magama jääda. (Humanitaargümnaasiumi noored ei märganud endale päeval küttepuid valmistada, seetõttu  hakkasid nad sellega tegelema alles öösel). Tulevalvajatest nii mõnedki alles õpivad, kuidas telki soojana hoida. Juhtus tihti, et tuli kustus sootuks. Selle asemel, et puid juurde panna, hakati puhuma ja seda tuli teha umbes tund aega järjest. See, kes laagris puid alla ei pannud, saab nüüd puid alla kooli lõpuni.

Neljas päev, hommik kell 5.00 – Väljas oli kottpime, kõik noored aeti telgist välja rivistusele. Uniste silmadega riigikaitsjad tõmbasid rakmed kiirelt selga, toidupaunake kaasa ja vutt-vutt veokitesse. Oli algamas sõit rännakule. Laagriülem nimetas cirka 20 km pikkust orienteerumist „väikeseks hommikuseks matkaks“. Natuke veokis loksumist arusaamatus suunas ning mõne aja pärast aeti jaod järjest veokist välja, iga jagu erinevasse kohta. Hakati läbi metsa liikuma ühest punktist teise, abiks olid ka raadiosaatjad.  Üheskoos algas seiklus läbi metsa. Minu jao üks punktidest oli imekauni metsajärve ääres, kust avanes lummav vaade päikesetõusule.

 Mitme tunni pärast saabusid esimesed rändajad laagrialale – võitjaks oli minu suurepärane jagu 1.1. Kõik olid väsinud, kuid õnnelikud. Nüüd oli rahulikult aega puhata, einestada, asju pakkida ja muid toimetusi teha. Pandi kokku telgid, puhastati laagriplats ja anti ära varustus. Kõige popimad instruktorid Kormik ja Oja pajatasid noortele sõjajutte. Viimaks koguneti  lõpurivistusele ja algas sõit koju.

Selline oli 2015 aasta riigikaitse laager: täis rõõmu, naeru, lõbu, kuid ka pingelisi hetki, higi, verd ja pisaraid. Ma usun, et vähemalt Lilleküla gümnaasiumi noored jäid laagriga rahule. Oli asju, mis meeldisid, ja asju, mis ei meeldinud. Kuid kui mälestustele tagasi vaadata, siis oli see laager üks väga lahe kogemus!

Artikli autor: MaiLiisM

Fotograaf: MaiLiisM

Antud lingilt näeb galeriid riigikaitse laagrist: http://public.fotki.com/MaiLiisM/riigikaitse-laager-2015/