Kolmapäeval 4.novembril külastas meie kooli Madis Milling. Saime suurepärase võimaluse temaga intervjuu teha.
1. Kuidas läheb ja millega hetkel tegelete?
M: "Hetkel istun kirjeldamatult kauni koolimaja saalis, aga eks põhiliselt riigikogu töö ole, mingil määral olen veel teatris, aasta lõpuni on jäänud veel paar etendust ja jõudumööda proovin ikka Kaitseliiduga metsas käia ja olen vabatahtlikult Päästekomandos valves, aga jah põhiosa on ikkagi Riigikogu töö."
2. Mida arvate hetkeseisust maailmas?
M: "Ärev, kui ma vaatan seda sellisest julgeoleku vaatepunktist lähtuvalt, siis nii ärev, kui praegu, ei ole olnud päris pikalt, isegi mitukümmend aastat. Saame seda olukorda praegu võrrelda kasvõi sellise II maailmasõja eelõhtuga või külma sõja haripunktiga. Kui me paneme kõik kokku, olgu selleks Ukraina kriis või sõjad Lähis-Idas ning ka pagulaskriis, ega siin midagi väga rõõmustavat ei ole."
3. Millega te vaba ajal tegelete?
M: "Vabal ajal käin Kaitseliiduga metsas ja vabatahtlikult Päästekomandos valves, aga kui selline täitsa vaba aeg on, siis meeldib mulle puutööga tegeleda, ma nikerdan midagi."
4. Mis on teie kogemused näitlejana?
M: "See on väga lai küsimus, mida me mõtleme kogemuse all. Esimesed kogemused jäävad ikka sinna kooli näiteringi aega...ei tegelikult ei jää. Mulle tuleb kohe meelde selline eriti varajane lapsepõlv, et kodus oli mingisugune sünnipäev käimas, lapsevanemad istusid valge linaga laua taga ja sõid rosoljet ning me lapsed möllasime kuskil teises toas ja mingil hetkel sai näitemängutrupp kokku pandud ja lastevanematele näitemäng tehtud, sellised on esimesed hetked, aga kogemus....raske töö. See, mis välja paistab kaunis seltskonnaajakirjas, see on fassaad, tegelikult on selles töös päris palju pettumusi, enesehaletsemist ja seda rasket tööd on oluliselt rohkem, kui neid niiöelda säravaid seltskonna ja punase vaiba momente, et kui keegi minu lastest oleks tahtnud näitlejaks hakata, siis ma oleks soovitanud tal ikka päris pikalt järele mõelda."
5. Kas te oskate öelda oma lemmikosa, keda te olete mänginud?
M: "Mul ei ole sellist, mida ma nüüd saaksin ülekohtuselt teistest nagu kõrgemale tõsta, neid on olnud mitmeid, aga ma saan öelda, et lemmikumad on olnud need, mis on raskelt kätte tulnud."
6. Kuidas te üldse oma alale jõudsite?
M: "Tegelikult minu tee teatrisse võttis natukene aega, peale ülikooli sattusin ma tööle hoopis ühte firmasse, mis korraldas suuri kontserte ja tegi raadiot, sealt edasi raadiosse ja televisiooni. Minu jõudmine püsivalt teatrilavale käis üle raadio ja televisiooni, et ei olnud päris nii, et lõpetad ülikooli ära ja siis inimesed seisavad teatriuksel ja paluvad enda teatrisse."
7. Milline oli teie kooliaeg? Oskate rääkida mõne naljaka juhtumi?
M: "Olin ikka selline valdavalt humanitaari poole kalduv, sel ajal kui mina koolis käisin, ei olnud seda, et saad valida, kas oled rohkem humanitaarainetele või reaalainetele kalduv, meil pidid kõik õppima ühe ja sama mõõdupuuga ja eks ma oli selline vaidleja tüüp. Nõukogude ajal ei soodustatud väga seda, et keegi oleks teistest erinev, kõik pidid olema samasugused ja kui sa julgesid suu lahti teha või plõksida, siis said kohe vastu pead. Tihti küsitakse mult, et mis on naljakaim juhtum teatris, kõik need lood on sellised, et need on just selles kontekstis naljakad, sellel ajal ja nende inimestega. Mu ema hoiab siiamaani alles üht mu õpilaspäevikut, kus on kõige jaburam märkus: "Lugupeetud Seltsimees Milling, ise olete pedagoog, aga oma lapse kasvatamisega hakkama ei saa." See on kõige jaburam märkus, mis ma saanud olen."
8. Kas soovite veel midagi ise lõpetuseks öelda?
M: "Ma rääkisin enne oma suhtest matemaatikasse, tegelikult palju teadmis tuleb takkajärgi, siis kui oled juba vana. Asi, millest ma koolis aru ei saanud, mille kuradi pärast pean ma seda matemaatikat õppima, mul läheb elus ju ainult nelja tehet vaja: liidan, lahutan, korrutan, jagan ja protsent, rohkem ei lähe ju mul vaja, milleks mulle ruutjuur. Hiljem sain ma aru, et jah, kuigi valdavalt enamusest kogu seda asja, mis ma õppisin ei läinudki vaja, on tegelikult matemaatika kõige suurem pluss see, et ta õpetab loogilist mõtlemist. Lõpetuseks ütleks siis, et see ei puuduta ainult õppimist ja edasipidist elu, kui mingi asi tundub täiesti ebavajaliku ja mõttetuna, siis saad alles hiljem aru, milleks see asi kasulik ja vajalik on."
Artikkel: MargaretR
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar