pühapäev, 1. november 2015

Taimetoitlus kooli - milleks?

Aina rohkem leidub Eestis koole, kus on võimalik taimetoitlastele pakkuda erimenüüd, kuna iga aastaga on maailmas ja ka Eestis üha enam taimetoitlasi.  Kas ka meie kool peaks taimetoitlastele erimenüüd pakkuma?

Mina olen vegan. Vegan on täistaimetoitlane ehk inimene, kes ei söö liha-, muna- ja piimatooteid ega tarbi ka muid loomseid saadusi, nagu näiteks želatiin. Lisaks välditakse enamasti ka loomset päritolu tooteid nagu nahka/karusnahka ning ei kasutata ka loomseid aineid sisaldavaid või loomade peal testitud kodukeemiat ja kosmeetikat.

Kuidas minust sai vegan? Ühel päeval otsustasin ma uurida internetist taimetoitluse kohta. Ma sain vastused kõikidele oma küsimustele ning hulgaliselt motivatsiooni. Lõpetasin päevapealt liha söömise. Nüüd on sellest möödas täpselt üks aasta. Ma alustasin vegetaarlasena ehk siis inimesena, kes on otsustanud mitte süüa liha ja kala. Seejuures sööb vegetaar piimatooteid ja muna. Vegetaarlasest läksin sujuvalt üle täistaimetoitlaseks. Ma pole selle aja jooksul söönud suutäitki liha ega ole tundnud kordagi vajadust seda süüa. Liha on muutunud minu jaoks eemaletõukavaks. Nüüd on sama ka piima- ja munatoodetega. Mul on hea meel, et hakkasin veganiks - olen niimoodi õnnelikum ja mu tervis on tunduvalt parem. Olen kindel, et see on üks parimaid otsuseid mu elus.


Miks ma hakkasin taimetoitlaseks ja miks on taimetoitlus oluline?

1. Loomad

Ma hoolin loomadest ja väärtustan neid samaväärselt inimestega. Paljudel pole aimugi, mis toimub liha/piimatööstuse, karustanahatööstuse või loomadega testivate laborite seina taga. Seda võib nimetada sõna otses mõttes loomade väga julmaks piinamiseks. Inimese orgnism ei vaja loomseid saadusi. Seega, põhjused, miks loomseid saadusi tarbitakse, on naudingud (maitse) ja harjumused. Naudingud ja harjumused ei ole aga hea põhjus loomadele kannatuste tekitamiseks. Samamoodi ei saa ju naudinguid ja harjumusi kasutada teiste vägivallavormide õigustamiseks, sest sellisel juhul kaotaksid moraalsed põhimõtted igasuguse tähenduse.


Inimesed andmas vett sigadele, kes on teel tapamajja.  (https://www.youtube.com/watch?v=1VRZ08sblVw)



2. Tervis

Inimestel puudub bioloogiline vajadus ühegi loomse saaduse järele. Veganitel ei jää läbimõeldud ja mitmekesise toitumise puhul ühestki toitainest puudu. Enda kogemuse põhjal saan väita, et peale taimetoitlaseks hakkamist näitas minu vereproov, et organismile vajalike toitainete kättesaamisega mul probleeme ei ole, küll aga oli mul varem loomseid toite tarbides osade toitainete puudus. Samuti saan väita, et minu immuunsüsteem on palju tugevam ja energiat on rohkem kui kunagi varem. Taimse toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda paljudesse väga laialt levinud kroonilistesse haigustesse nagu vähk, kõrgvererõhutõbi, südame- ja veresoonkonnahaigused, II grupi diabeet jt.


3. Keskkond

Massiline loomakasvatus mõjub meie planeedile laastavalt. Kõik need loomad, keda inimkonnale toiduks kasvatakse, tarbivad omakorda toitu, vett ja muid ressursse, mida saaks kasutada otse inimeste heaks. Loomakasvatus on äärmiselt ebatõhus viis inimkonna toitmiseks, mis toodab suurtes kogustes kasvuhoonegaase ja mille võimaldamiseks raiutakse igal aastal maha tuhandeid hektareid vihmametsa. On arvutatud, et sama suur maalapp, mis praegu kulub ühe kõigesööjast inimese toitmiseks, toidaks ära umbes 5 taimetoitlast. Üks suurimaid probleeme tänu massilisele loomakasvatusele on magevee ammendumine. Selleks, et saada üks kilo loomaliha, kulub umbes 10 kilo teravilja ja 5000–20 000 liitrit vett. Võrdluseks, ühe kilo nisu tootmiseks kulub 500–4000 liitrit vett. Massiline loomsete saaduste tootmine põhjustab ohtralt ka palju muid keskkonnaprobleeme, nagu näiteks kliimasoojenemine, loodusvarade hävitamine, põhjavee ja veekogude reostumine, mullastiku saastumine ja kalavarude ammendumine.


4. Toit

Paljud inimesed avastavad alles veganitena, kui mitmekülgne ja maitsev on taimse toidu valik. Tihti pole inimestel aimugi, kui paljud loomsed tooted on asendatud veel maitsvamate taimsete alternatiividega (nt 7 erinevat sorti taimset piima, taimsed juustud, taimne jäätis, taimne vorst jne). Kõik sellised alternatiivid on juba tänapäeval ka Eestis saadaval. Tooteid leidub suuremates poodides ja näiteks e-poes Veggo. Internetist leiab hulgaliselt maitsvaid ja lihtsaid taimetoidu retsepte. Samuti leidub palju ka eesti keelseid 100% taimse toidu retseptiraamatuid.


5. Kogukond

Veganlus kasvab kiirelt ja jõudsalt üle kogu maailma. Ka Eestis kasvab veganite arv iga aastaga. Samuti muutub veganite elu järjest lihtsamaks, sest iga päevaga laieneb vegantoodete kättesaadavus ning restoranid arendavad oma veganmenüüsid. Eestis on üha rohkem organisatsioone, firmasid ja üritusi, mis toetavad ja arendavad veganlust.  Ka ühiskondlikul tasandil on veganlus üha enam aktsepteeritud: veganid ei ole vaid üksikud julged „lillelapsed“, vaid veganid on ka näitlejad, muusikud, õpetajad, sportlased, kokad, modellid jne. Veganite seast on lihtne leida uusi sõpru ja tuttavad, kelle maailmavaade on sinuga sarnane. Veganiks hakates saad osa liikumisest, mis muudab maailma paremaks paigaks nii meile endile kui ka kõikidele teistele olenditele, kellega koos seda planeeti jagame.


Mulle on tihti öeldud väiteid seoses taimetoitlusega, mis kõlavad mu jaoks veidi rumalalt. Selliste väidete esitamise põhjus ei ole tegelikult miski muu kui teadmatus.  All toon mõned sellised väited ja vastan neile oma argumendiga.

-          Vegan olla on kindlasti raske, mida sa üldse peale „juurikate“ sööd?
Ma söön kõike, peale loomse. See, kui palju on kellegi jaoks taimseid toiduaineid olemas, on enda teadlikkuse  küsimus. Vegan olla pole sugugi raske, kui oled teadlik.

-          Aga taimed on ju ka elus, kuidas sa neid saad süüa?
Puuduvad teaduslikud uuringud, mis mis kinnitavad mismoodi taimed täpselt maailma tajuvad või kas neil on võime tunda valu. Küll aga on ilmselge, et loomad tunnevad valu ja peamisi emotsioone nagu rõõm, kurbus, üksindus, hirm, valu jmt inimestele väga sarnaselt. Loomad näevad isegi unenägusid. Taimi ja loomi võrrelda ei ole võimalik. 

-     Aga sa sööd ju loomade eest nende toidu ära! 
Loomi, kelle eest ma „toidu eest ära söön" toodetakse ju inimeste jaoks kunstliku viljatamise teel. Ei tasu unustada, et põllumajandusloomade kasvatamiseks kulub palju rohkem toitu, kui oleks vaja kogu maakera rahvastiku toitmiseks. Liha- ja piimatööstus raiskab äärmiselt palju maa-, energia- ja veeressursse.

-          Veganina sa sporti küll ei jaksa teha, sa ei saa ju kuskilt proteiini.
Proteiini leidub suures koguses väga paljudes taimedes. Maailma suurim toitumisasjatundjaid koondav organisatsioon Academy of Nutrition and Dietetics kinnitab, et hästi planeeritud taimne toitumine sobib inimestele igas eluetapis ning ka sportlastele. Isegi suur osa kulturistidest üle maailma on veganid. 

-          Kui sa ainult taimi sööd, siis varsti oled ju ainult luu ja nahk.
Ei ole mingit põhjust, miks veganid peaksid oma toitumise tõttu olema liiga kõhnad. Veganlus ei ole dieedipidamine ning veganid ei nälgi, vaid söövad tervislikku ja täisväärtuslikku toitu.

-          Palju sa siis toidulisandeid võtad, näiteks  B12  vitamiini ju taimedest ei saa.
Ma ei võta ühtegi toidulisandit. Ma toitun mitmekesiselt ja läbimõeldult ning saan taimsest toidust kõik oma vajalikud ained kätte. B12 saan ma kätte taimsest piimast, mis on selle vitamiiniga rikastatud.

-          Vahet pole, kas süüa liha või mitte, loomi tapetakse tapamajas ju ikka edasi!
Mida vähem me tarbime ja ostame loomseid toodanguid, seda vähem tehakse ka toodangut juurde ehk siis seda rohkem loomade säästetud elusid. On välja arvutatud, et kui 1 inimene on kogu oma elu jooksul taimetoitlane, siis päästab ta umbes 2000-6000 looma elu.

-          Kas sa oled õnnelik, kui pead ainult taimi sööma?
Jah, ma olen õnnelik. Ma armastan taimset toitu, mulle maitseb see väga. Ma tunnen ennast hästi, teades, et minu tõttu ei pea ükski loom piinlema ja surema. Veganlus on minu jaoks tänapäevastes oludes ainuõige ja loomulik toitumisviis. 



Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis ei ole taimetoitlastel kahjuks võimalik eritoitu saada. Mina kui taimetoitlane söön koolitoiduks tavaliselt ainult puuvilju ja salatit, kui saab, siis ka vahel lihtsalt kartulit/riisi/makaroni. Supipäeval pole eriti midagi süüa. Kuna olen harjunud taimetoitlasena toituma mitmekesiselt, siis lihtsalt kartuli ja salati söömine ei ole minu jaoks kuigi maitsev ja tervislik. Ma leian, et Lilleküla gümnaasiumis võiks pakkuda taimetoitlastele erimenüüd näitamaks tolerantsust kõigi suhtes.

Kasutasin faktide kirjapanemisel Eesti Vegan Seltsi kodulehekülge: http://vegan.ee/
Artikli autor: MaiLiisM