Säästliku eluviisi kuu juht Ingrid Mäesalu räägib kuu olemusest ja eesmärkidest.

Kust tuli säästva eluviisi kuu idee?

Tegelikult, kui te olete märganud, siis meil on see kooliaasta olnud selline aasta, kus iga kuu pöörame tähelepanu ühele põhiväärtusele, mis kõik on meie kooli põhiväärtused. Meil on olnud siin aususe kuu, kodanikukuu, sallivuse kuu ja nüüd aprill on siis säästva eluviisi kuu. See on üks meie kooli põhiväärtustest, sealt tulebki see idee.

Kuidas ja miks peaks üldse säästma?

No säästev eluviis on iseenesest väga lai mõiste. Põhimõte on selles, et üks tore ütlus ütleb, et planeet Maa, kus me elame, mis on meie kodu, ei ole saadud päranduseks meie esivanematelt, vaid me oleme selle võtnud laenuks meie tulevastelt põlvkondadelt. Seetõttu peaks me elama nii, et neid loodusressursse, mida me elamiseks kasutame, jätkub ka järgnevatele põlvedele. Aga kuidas säästa, siis sellele ei ole sellist ühest vastust, see oleneb valdkonnast. Igas valdkonnas saab midagi säästa, eelkõige just loodusressursse. Jalajälg, mida me tekitame loodusele, peaks olema võimalikult väike.

Mida kujutab selle kooli jaoks säästev eluviis?

See tähendabki mõistlikku suhtumist elukeskkonda ja loodusvaradesse ja ressurssidesse, et me hoiame kokku vett ja ka elektrit. Sellega ei saa muidugi peast hulluks minna, kuid sellele tuleks tähelepanu pöörata. Näiteks kasvõi toidu raiskamine. Sellised igapäevased asjad, millega igaüks saab oma panuse anda. 7 miljardit inimest ja iga üks annaks oma osa, siis see oleks juba väga suur panus.

Mida soovitate kellelegi, kes soovib alustada säästliku eluviisiga?

Mõelda nende tegevuste peale, mida iga päev teeme. Lisaks ka mõelda, et kuidas need tegevused mõjutavad looduskeskkonda ja kuidas toimida nii, et see mõju oleks võimalikult väike.

Kuidas õpetaja ise säästab?

Eks ma püüan. Mul on mõned sellised teemad, mis on viimasel ajal eriti südamelähedased. Näiteks olen ma endale muretsenud võrgud, et ma poes enam kunagi ei võtaks seda õhukest kilekotti, vaid kasutan võrku. Panen oma puu- ja juurviljad siia sisse (näitab võrkkotti). Ka teised elementaarasjad- näiteks vee kokkuhoid, lahkumisel toas tulede kustutamine ja näiteks igasuguseid plastikus ja pakendatud asju üritan võimalikult vähe osta. Proovin ühistranspordiga ja jalgrattaga liikuda.

Mis on teie sõnum nendele, kes seda artiklik loevad?

Ma arvan, et see sama lause, mida ma enne ütlesin, et kuna me oleme võtnud tulevastelt põlvkondadelt planeet Maa laenuks, siis me peame toimetama siin nii, et neid ressursse jätkuks ka järgnevatele põlvkondadele - puhast vett, õhku, maavarasid. Kui me mõtleme nende asjade peale, mida me igapäevaselt kasutame, et kui me voodist välja tuleme, mis toiminguid me teeme, et siis tegelikult kõik need asjad, esemed on toodetud mingisugustest loodusvaradest, et isegi plastpudeli tootmise jaoks on ju tegelikult naftat. Me ei tohi raisata. Me peame kasutama kõiki loodusvarasid nii, et neid jätkuks ka tulevastele põlvkondadele.

Säästliku aprillikuud!

Autor:AnuL